Kas Looja tunneb kiusatust?

Krista Kumberg
, Lastekirjanduse uurija
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dino Buzzati «Loomine»
Tõlkinud Anne Kalling, pildid Gerda Märtens
Dino Buzzati «Loomine» Tõlkinud Anne Kalling, pildid Gerda Märtens Foto: Raamat

Kuidas tunda ära, et tegemist on lasteraamatuga? Lihtne ju! Kui selles on palju värvilisi pilte ja vähe teksti ning raamat ise kapiukse suurune, siis küllap on mõeldud väikestele lugejatele.

Kirjastus Koolibri ja illustraator Gerda Märtens tegid toreda tembu, et seda kinnisarusaama väheke õõnestada. Nad valisid Dino Buzzati 1966. aastal ilmunud ja 1988. aastal eesti keelde tõlgitud jutukogust «Merekoll» ühe nelja ja poole lehekülje pikkuse loo pealkirjaga «Maailmaloomine» ning kujundasid sellest 46-leheküljelise pildiraamatu «Loomine». Lastele? Täiskasvanutele? Vahet pole, igas vanuses lugeja leiab oma eelteadmiste ja elukogemuse järgi sealt midagi.

Itaalia kirjanikku Dino Buzzatit (1906–1972) ei saa kuidagi pidada lastekirjanikuks, ehkki tema aktivas sisaldub itaalia lastekirjanduse klassikasse kuuluv jutt «Karude sissetung Sitsiiliasse». Buzzati, kodanikunimega Traverso, oli hariduselt jurist ja tema leivatöö aastast 1928 ajakirjandus. Ta töötas kuni elu lõpuaastateni Milano maineka ajalehe Corriere della Sera juures. Kirjandusse tuli aastal 1933 lühiromaaniga «Mägede Bàrnabo», kuulsuse tõi Buzzatile romaan «Tatarlaste kõrb» (1940), mis on aastast 1991 ka eesti lugejale tuttav. Selle itaalia kirjaniku lemmikžanr on siiski fantastiline jutustus ja allegoorilised mõistujutud, kätt on ta proovinud muuseas ka koomiksikunstnikuna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles