Metallica – metal'i tööeetikud

Metallica aastal 1986- vasakult Kitk Hammett, James Hetfield, Lars Ulrich ja Cliff Burton Foto: Fin Costello

Metallical ilmus 18. novembril kaheksa-aastase vaheaja järel uus plaat «Hard-wired…to Self-Destruct» ja umbes samal ajal tuli Eestis poodidesse ka Mick Walli kirjutatud Metallica biograafia «Enter Night». Nii et fännid said tarvidusel lüüa kaks kärbest ühe hoobiga.

Raamatu autor Mick Wall on staažikas briti muusikaajakirjanik, kes Metallica orbiidile jõudes töötas maailma tähtsaimas hardrock’i-ajakirjas Kerrang!. Kerrang! oli ka üks esimesi laiema lugejaskonnaga kanaleid, kes Metallicast rääkima hakkas, sest nagu uute muusikanähtustega sageli, võttis nendegi lugu oma esimese hoo üles pigem Euroopas, täpsemalt Inglismaal. Ameerikat on peetud ikka pigem selliseks inertseks ja konservatiivseks kohaks. Wall on kirjutanud muide ka Iron Maideni, Lou Reedi, Guns n’ Rosese, Black Sabbathi ja veel mitmete biograafiad. «Enter the Nighti» peatükid ongi liigendatud sellisel moel, et alustatakse väikese vinjetiga Walli ja Metallica isiklikest suhetest, sest neidki leidus üksjagu. See annab asjale intiimsemat ja lüürilisemat puudet.

Kuna elame kiirel ajal, on tahtmine ka kiiresti lugeda, ehkki raamat kui selline peaks ja tahaks justkui olla üks viimaseid vaikuse ja kontemplatsiooni pelgupaiku. «Enter The Nighti» suurimaks puuduseks oli minusuguse närvilisema ja ahnema lugeja jaoks, et seda ei saanud lugeda osast lehekülgedest üle hüpates. Tahad raamatuga kiiresti lõpule jõuda, aga ei saa – huvitavat ja olulist infot on nii palju. Tuleb pidada hoogu, ennast kirjeldatud olukordadesse suurema empaatiaga sisse elada ja otsida Youtube’ist välja järjekordne link mõne haruldasema salvestusega. Pop- ja rock-muusika puhul on veel ka selline fenomen, et sellest igaüks kirjutada ei oska, peab olema spetsiifiline touch, Wall õnneks oskab ja tal on see touch.