Olematu plaadiesitlus Kanuti Gildi SAALis

Hendrik Kaljujärv lavastuses "Overexposure"

FOTO: Alan Proosa

Lava on muljetavaldav, hämar, kuid siiski on näha, et kunstnik Alar Tuul on joonistanud täis nii seinad kui ka põranda. Lage ei ole ta puutunud, kujutlen, et sealt kaudu pääseb pulbitsev energia siiski saalist välja, kõrgemale ja kaugemale. Trummar Kallervo Karu on tõstetud maast veidi kõrgemale ning valges triiksärgis ja pintsakus esineja Hendrik Kaljujärv istutatud laua taha maha. Ei ole kindel, kas see kõik oli täpselt nii, aga millegipärast olen kindel, et keegi lõi trummipulki kokku ja luges üü-ka-ko ning plaadiesitlus võis alata.

Tellijale

Hendrik sööb, õigemini teeskleb söömist, saeb tühja taldrikut ja seejärel pistab mitte midagi suhu, mälub ülepaisutatult suure suuga, tohutu teatraalsus, sest tavaelus neelab inimene ka toidu alla, aga tema pistab ainult suhu. Söömise sümbolist hetkel piisab.

Vaikne heli on taustal, trummar lööb trumme ja mina kuulen, kuidas taldriku ja laua vahelisest hõõrdumisest tekib heli, esimest korda selline tavaline, reaalne heli, millel lubatakse publikule olla kuuldav. Korraga sähvatab valgus, pehmepunane valgus, ja veel kord, müstiline, ehmatav, kuid nii hetkeline, et tahan veel.

Tagasi üles