Skandaali, seda aga ei tulnudki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Näitus B» seab vaataja silmitsi pagulastega ja ühes sellega ka oma südametunnistusega.
«Näitus B» seab vaataja silmitsi pagulastega ja ühes sellega ka oma südametunnistusega. Foto: Sofie Knijff

Teatrifestivalil «Talveöö unenägu» nägi teatrit, mis sööbis mällu ja muutis vaatajat. Tänavuse festivali kõige erilisem ja skandaalsem lavastus oli Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit näitekirjaniku, kunstniku ja lavastaja Brett Bailey «Näitus B».

Euroopa suurlinnades on Bailey töö põhjustanud proteste. Suurbritannias näiteks tungisid «Näitus B» vastased etenduspaika ning esinejate ja korraldajate turvalisuse huvides jäeti Londonis näitus ära. Pariisis kaitses kümme päeva üleval olnud näitust 300 märulipolitseinikku. Berliinis aga väitsid aktivistid, et «Näitus B» arutleb vägivaldse koloniaalajaloo üle valesti.

Ootuspäraselt ei tekitanud kuus aastat maailmas ringi rännanud installatsioonlavastus Eestis väljaspool kunsti(teatri)ringkonda mitte mingisugust värelust. Ei tea öelda, kas põhjus võib olla teemas – nn valge rassi kuriteod mustanahaliste vastu – või arvamuses, et kunstisaali kunst on kunstnike omavaheline asi, või hoopis milleski muus. Kuid usun, et mitte ükski näitusel käinu polnud Tallinna transpordikooli hoonest väljudes enam endine. «Näitus B» oli terav ja mõjuv teater.

Tagasi üles