Quo vadis, Eesti kolkaküla?

Mihkel Muti raamatu esitlus Foto: Liis Treimann

«Eesti ümberlõikaja» on raamat, mida ei saa nimetada romaaniks, pigem on tegemist vormimängude ja jutustustega. Nii jutustaja positsioon, stiil kui ka vorm vahelduvad raamatus pidevalt, samuti hüpeldakse eri tegelaste ja siis ka laiemalt kogukonnaloo vahel, kuid ometi ei tekita see modernsest vormist hoolimata lugejas erilist segadust.

«Eesti ümberlõikajat» on üllatavalt kerge lugeda. Mutt mõjub oma kibedas kõike jälestavas iroonias värskendavalt ja naljakalt ning ma julgen soovitada, et mida halvema tujuga see raamat kätte võtta, seda parem saab. Nii lugemiselamus kui ka tuju ise.

Paralleelselt Eesti maakohas ja Brüsselis ning mujal säärases suures maailmas areneva loo põhiliseks vundamendiks on erinevad tegelased, kes vihkavad meie väikest kodumaad. Nii minavormis edasi antud, imaginaarseteks artikliteks vormitud kui ka jutustaja häälega esitatud põhjused Eestiga mitte rahul olla on väga andekad.