Raamatute tippkümme Rein Veidemannilt

Rein Veidemann esitles Pärnu Keskraamatukogus uusi teoseid.

FOTO: Madis Sinivee

Minu tippkümne valik 2016. aastal ilmunud raamatutest lähtub vaimuhariduslikust ja hingehoolekande eeldusest.

Indrek Hirv «Inglisild». Kui klassikuks pidada küpsust, nagu seda on pidanud T. S. Eliot, siis Indrek Hirv luuletajana seda ka on. Lugegem vaid ühe pärli üht salmi sellest kolmesajaleheküljelisest luulekogust: «Eestimaa videvik / see on nagu õhuke linane riie /üle meie mustvalge aja.» Hirve luulemeetod on nagu pintslipuudutus lõuendil. Ta on tõeline kunstnik.

FOTO: Raamat

Helga Nõu «Nartsiss, meesteõgija» Kes ei mäletaks Jules Verne’i «80 päevaga ümber maailma.» Helga Nõu uues romaanis rändab mitmest eesnimest koosnev «Kreeka iludus» – eestlanna seejuures! – samuti maailma eri paigus, olles ihaldusobjekt kaheksakümnele mehele. Õieti, püüdes nende kaudu õnne leida. Põnev, külluslik kujutusviisilt. Rännak ajas ja ruumis, selge moraaliga: iseenda eest ei põgene ja kuigi igavese armastuse igatsus kestab nii kaua, kuni kestab inimkond, viib igaüks selle endaga.

Mika Waltari «Riigi saladus». Piret Saluri uustõlge eestlaste lemmikkirjaniku ajaloofilosoofilisest romaaniloomingust. Sisuliselt eellugu juba varem ilmunud «Inimkonna vaenlastele». Ühinen Tiit Aleksejevi järelsõnas öelduga: «Waltaril õnnestus kirjutada mõned ajatud ajalooromaanid. /---/ Sääraseks romaaniks on ka 1959. aastal ilmunud «Riigi saladus».» 

Hando Runnel «Hingedeaeg». Kui «Eesti mõtteloo» ristiisa ning vankrivedaja, aga eestlaste kirjandusilma sügava ja viljaka luulevao kündnud Hando Runnel toimetas Loomingus aastatel 1966–1971 publitsistikat, siis rajas ta ajakirjas ka uue rubriigi «Mõtteid ja märkmeid». Runneli hingestatud esseistikat ja sõnavõtte võisime nautida juba 2008. aastal ilmunud raamatus «Väravahingede kriiksumist kuulnud ehk mõisteline sõnastik autori elu- ja loominguloo juurde». Uuelegi teosele on lisatud aineloend ja alfabeetilises järjestuses märksõnad struktureerivad teksti.

Ene Vainik «Eesti tunded. Sõnaportreed». See on raamat meist endist, millest selgub, et stereotüüp eestlaste tuimusest ei pea paika. Oleme ikka vägagi laias diapasoonis tundeline rahvas. Autor esitab sõnadest holograafilise pildi. Tänapäeval, mil keelekasutus ilmutab vaesumise märke, on «Eesti tunded» lausa kohustuslik lugemine. Vajaks tõlkimist teistessegi keeltesse.

FOTO: Raamat

Aarne Ruben «Nõiaprotsessid Eestis». Viimased seitse aastat oma elust nõiaprotsesside uurimisele pühendanud kirjaniku ja semiootiku Rubeni monograafia osutab ajaloolise üldharimise kõrval ka muuseas tänapäevalgi kohatavale mehhanismile: kuidas sildistamine, vihakõned, vaenamine ja jälitamine hävitavad inimese. Õnneks pole põletamiseni veel jõutud.

William Somerset Maugham «Kümme romaani ja nende autorid». Me nimetame siin kümmet lugemissoovitust. Maugham kirjutab briljantseid esseid tema meelest kümnest parimast romaanist maailmakirjanduse ajaloos. Lugejal on võimalik võrrelda, milliseid tema on neist lugenud. See on kirjandus kirjandusest par excellence.

Cornelius Hasselblatt «Ma armastasin eestlast. Autobiograafilised retked». Soome kaudu Eestisse jõudnud ja eesti kirjanduskultuuri kiindunud saksa päritolu kirjandusteadlane Cornelius Hasselblatt avaldas tänavu oma suurteose «Eesti kirjanduse ajalugu» ka eesti keeles. Selle  tuhandeleheküljelise monumendi kõrval tuleks tingimata lugeda ka intiimset Hasselblatti: tema jõudmist Eestisse, eesti kultuurini ning kultuuriisiksusteni. Teravmeelne, (enese)irooniline, südamlik lugu Teisest, kellest on saanud «meie Hasselblatt».

Jaan Undusk «Eesti kirjanike maailmavaatest». Tõeliselt monumentaalne teos, mis peaks seisma raamaturiiulil kõrvuti Hasselblatti «Eesti kirjanduse ajalooga». Mitmekümneaastase vaimutöö vili, hämmastava eruditsiooniga kirjutatud, stiililt nõtke, aga sisendusjõuline. Akadeemiku teos, mida loetakse veel järgmistes põlvedeski. 

FOTO: Raamat

Rein Veidemann «Sada hetke eesti luules». Üks eriline luuleantoloogia, mis koondab sadat autorit, igaühelt ühte luuletust, eesti luuleloo algusest kuni tänaseni. Ühel leheküljel luuletus ja kõrvalleheküljel selle esitlus. Ühelt leheküljelt leiad meeleolu, kujundi ning sõnumi, teiselt selle seletuse. Olen ise selle valinud, koostanud ja kommenteerinud ja soovitan, nagu soovitas Teele Tootsile naiseks kõigepealt iseennast. 

Tagasi üles