L, 28.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Krimikirjanik: minu sünnikodus oli vägivald igapäevane nähtus

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Krimikirjanik: minu sünnikodus oli vägivald igapäevane nähtus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Kriminaalromaani «Sa pead suudlema Silvat» kirjutas Birk Rohelend peamiselt just nii voodil istudes, aga ka köögilaua taga.
Kriminaalromaani «Sa pead suudlema Silvat» kirjutas Birk Rohelend peamiselt just nii voodil istudes, aga ka köögilaua taga. Foto: Liis Treimann

Ühel õhtul põhjustab ajakirjanik ja väikelapse ema Silva Stökel magamatusest peaaegu avarii. Teda jääb painama tunne, et naine, kellele ta oleks äärepealt otsa sõitnud, on tema lapsepõlvesõbranna Helena. Probleem on aga selles, et Helena kadus jäljetult kakskümmend aastat tagasi. Kui Silva asub sõbranna jälgi ajama, saab kiirelt selgeks, et tema kadumise lugu ei ole kaugeltki ainus õõvastav ja verine saladus, mida Omavere pealtnäha rahulik ja vaikne väikelinn endas peidab.

Nii kõlab lühike kokkuvõte Birk Rohelennu äsja ilmunud kriminaalromaanist «Sa pead suudlema Silvat».

«Keegi meist ei tunne sedasama inimest, sest iga inimese iseloom ja olemus joonistub välja nendes ühistes hetkedes, mis jäävad kahe suhtleja vahele. Mõtlesin, mis oleks, kui kirjutaksin loo naisest, kelles igaüks tundis kedagi teist – ja kelle kauni näo all oleks peidus hirmutav sisu,» võtab Birk Rohelend kokku mõtte, millest sai alguse «Sa pead suudlema Silvat».

Märksõnad
Tagasi üles