Salapärase Tiiu Variku lugu ETV ekraanil

Magushapu elusaatusega armastatud ja salapärane lauljatar Tiiu Varik.

FOTO: August Mõtuste

Jõululaupäeval jõuab Eesti Televisiooni ekraanile värskelt valminud saade «Quando, Quando», mis heidab pilgu kuldsetesse kuuekümnendatesse fookusega salapärasel lauljal Tiiu Varikul.

Idee teha Varikust saade sündis pea aasta tagasi, mil toimetajal Silver Kuusikul ei õnnestunud kuidagi kunagise estraaditähega ühendust saada – kuhu Varik kadunud on, ei teadnud kolleegid lavalaudadelt, kunagised naabrid ega isegi lihane poeg.

Kuusik tegi hulga detektiivitööd ning uuris välja palju põnevat. See omakorda tekitas huvi režissöör Ermo Säksis. «Olgem ausad, tol hetkel ei teadnud ma Varikust peale paari laulu midagi. Tema elukäik tundus aga nii põnev, et telesaade oli üsna loomulik asjade käik,» räägib äsja ERRi aastapreemia saanud Säks.

«Quando, Quando» ettevalmistamisest lõviosa võttis Variku saatuse väljaselgitamine, stsenaariumi kirjutamine ja õigete inimeste leidmine, kelle kaudu seda lugu jutustada. Saates astuvad teiste seas üles Heidy Tamme ja Els Himma. Sellele järgnes poolteist kuud salvestusi ja monteerimist, kokku peaaegu aasta.

Telesaate «Quando, Quando» režissöör ja produtsent Ermo Säks ETV 1. stuudios, kus on salvestatud paljud legendaarseks saanud telesaated.

FOTO: Albert Truuväärt

Saade balansseerib oma filmilikuma pildikeelega telesaate ja dokumentaalfilmi vahel. Režissöörile oli kõige enam eeskujuks ehk BBC-le viimasel ajal omane lähenemine. «Püüdsin pildiesteetikas järgida telereegleid, kuid samas ei kasuta ma kordagi teles levinud n-ö katteplaane, et varjata lõiget. Kui eetris on mingi plaan, siis on see seal asja pärast – kas ilmestamiseks-rõhutamiseks või jutustab sootuks oma lugu. Aga tõele au andes, eks see piir doki ja tele vahel ongi tänapäeval äärmiselt õhukene ja hägustunud,» räägib Säks.

Saate käigus saab selgeks, miks Tiiu Varik nii ootamatult 1978. aastal oma viimase kontserdi andis ning pärast seda laulmisest loobus. «Ma siinkohal seda välja ei ütle, sest see jutustus läheks liiga pikaks ning nagu tavaliselt on ka selles võrrandis mitu sisendit ja muutujat. Saates rulluvad need põhjused aga omas kenas tempos samm-sammult lahti. Variku poeg ütleb oma ema kohta kenasti: ta oli justkui müütiline lauljanna, kes ilmus väga äkki ja sama äkki ta ka kadus,» ütleb režissöör.

Muusikataustaga Säksi võlub Variku väga eriline, pehme ja paitav hääl. «See vaevu aimatav, varjatud melanhoolsus on võib-olla see, mis mind isiklikult kõige enam paelub. Samas ei saa kõrvale jätta ka tema kirjutatud laulutekste, mis jutustasid alati sügavamat lugu, selmet «mina armastan sind, sina armastad mind». Tema lauldud tekstid on alati loo jutustamine,» kõneleb Säks lummatult. 

1960ndad oli nii muusikas kui ka televisioonis üsna suur muutuste ja sula aeg – puhuma hakkasid läänelikumad tuuled. Just see kümnend tõi Eesti levimuusikasse (mis toona, muide, oli populaar-, mitte popmuusika) terve põlvkonna uusi lauljaid, kellest enamik on tegev veel praegugi. Uus hingamine laienes ka televisiooni, kus hakati tegema tänini tuntud ülimenukaid muusikasaateid, näiteks «Horoskoop».

Kuidas aga tolleaegsed suured tähed intervjuudesse ja noorusaja meenutamisse suhtusid?

Säks ütleb, et õnneks olid looga haakuvad inimesed ikka nõus kaamerate ette tulema. «Eelnev selgitamine, millest ja kellest me saadet teeme ning miks kedagi kaamerate ette palume, oli siiski kõikide puhul vajalik. Vaid mõni üksik keeldus lõplikult. Inimlikult on see ka täiesti arusaadav: kui sa oled rahvale meelde jäänud noore, elujõulise särava tähena, siis eks aeg ja gravitatsioon teevad meie kõigiga oma töö ning milleks ilusat mälestust muuta,» jutustab režissöör saate tegemise telgitagustest.

Ilmselgelt ei saa üle ega ümber sellest, et eelmistel aastatel on samas ajavööndis näidatud Vahur Kersna autorisaadet. See Säksi ei üllata. «Kui mõni inimene soovib nüüd hakata meie saadet võrdlema Kersna jõulusaadetega, palun küll pidurit tõmmata. Meie ajame ikka oma asja ja sarnaselt Kersnaga teeme iga saadet südamega,» sõnab noor režissöör.

«Ma teen saateid ju vaatajale. Asetan end protsessi käigus aeg-ajalt teleri taha ning püüan tajuda, kas mul on huvitav, kas saan midagi uut teada ning kas see pakub mulle audiovisuaalset naudingut. Et saade on eetris jõuluõhtul, ei ole saatetegijate otsus – küllap siis tundub see teema huvitav ka inimestele, kes kava kokku panevad, ja tõenäoliselt on neil usku meisse, noortesse teletegijatesse.»

Ta usub, et saade peaks kõnetama ja pakkuma huvitavat meelelahutust paljudele vaatajatele. «Selles on palju väga ilusat muusikat, teemaks kuldsed kuuekümnendad, ja mis peamine, see jutustab südamliku, inimliku ja paeluva loo ühe armastatud laulja magushapust elusaatusest.»

Säks lisab, et «Quando, Quando» ei ole küll muusikaliste portreesaadete esimene pääsuke, kuid päris palju on kodumaiseid kullaprooviga tegijaid, ainuüksi lauljaid ja muusikuid, kellest ülevaatlikku saadet ei ole tehtud. «Kui vaatajad saate hästi vastu võtavad, oleks ju tore, kui Eesti Televisioon teeks «quandoquandoliku» portreesaadete sarja.»

**

Saade «Quando, Quando»
Autor/toimetaja Silver Kuusik
Režissöör/produtsent Ermo Säks
Operaator Joosep Jürisson
ETV ekraanil 24.12 kell 19.25.

Tagasi üles