Teatriaasta kokkuvõte. Kõige tähtsam on erikaal

Lavastuses "Paradiis" Erki Laur

FOTO: Herkko Labi

Teatriaastal 2016 õnnestus mul näha täpselt 200 etendust – eks ma aastalõpu liginedes lavastasin arvu nimme ümmarguseks. Neist erinevaid lavastusi 125, seega 75 teatriõhtut korduvvaatamised. Rabetõtlevas ajas pole lihtne leida tasakaalu panoraamvaatamise ehk teatrimaastikul silma peal hoidmise ja iseenda jaoks olulistesse lavastustesse süvenemise vahel. Mõlemat hästi ei jõua, tuleb teha kompromisse.

Kui olla teatri aastaauhindade žüriis, nagu mina lõppeval aastal, siis laiuti vaatamises järeleandmisi teha kuigivõrd ei tohiks. Aga teisest küljest: kui sisim siht on teatrivaatlusest rõõmu tunda ja teatripeegeldamist kutsumusena kanda, siis ei saa lemmiklavastuste sarijälgimisest loobuda.

Nii et ikka järgin teatrivaatluses Juhan Viidingu luuleridu: «vaatasin palju / hiljem valiti välja / mida ma nägin» («kivilinna aikud»). Aga kuna hiljem tulebki hiljem, jagan lehelugejaga lahkuvast aastast teatrihetki, mis tunduvad hoidmiseväärsed siin ja praegu. Liigun (esma)vaatamise kuupäevi pidi, valik pole kõikehaarav ega ammendav, ses puudub kramplik objektiivsusetaotlus.     

Tagasi üles