«Ärapanija» saatuslik viga

Ärapanijad Mart Juur ja Peeter Oja naerutasid aasta viimasel päeval rahvast julgete sketšidega Foto: Ülo Josing / ERR

«Ärapanija 2016» ETV 31. Detsember kell 22.45
Saatejuhid Mart Juur ja Peeter Oja, režissöör Indrek Simm

Vana-aasta õhtu «Ärapanija» oli kui klassikaline Eesti süldipidu – alguses ei saa minema ja hiljem ei saa pidama. Pärast pidu ärgates aga tundub, et taaskord läks liiga pikale.

Olid ajad, kui verisulis ajakirjanikuhakatised vaatasid südame pekslemisega «Ärapanijat» - omaaegset kultussaadet. Sattumine ärapanijate lõugade vahele  oli sama hea, kui sattuda «laulu sisse». Märk jäi külge ja  lahti sellest enam naljalt ei saanud. Tõsi küll, üsna kiiresti ületas saade mitte ainult «parim enne», vaid ka «kõlblik kuni» tähtaja ja viimased hooajad jäid minul nägemata.

Kui ma poleks lubanud aastavahetuseks taas ellu äratatud «Ärapanijat» arvustada, siis ilmselt oleks ka see erisaade minul vaatamata jäänud. Saate algus venis ja oli piinlikult lame.  Ei ole midagi lihtsamat, kui ilkuda inimese füüsilise eripära üle, aga see on algaja külakoomiku, mitte «Ärapanija» tase. See ongi «Ärapanija» erisaate suurim viga – vana-aasta õhtul, kus rahvas lösutab diivanil, pult peos kanalite vahel plõksides ja kõige vingemat nalja otsides, ei viitsi keegi 15 minutit oodata, et nalja hakkaks saama. Nii et kui keegi peaks seda arvestust lugema, aga pole saadet veel näinud, siis siiras soovitus – esimesed sketšid võite südamerahus vahele jätta.

Õnneks pärast esimest veerandaega läksid naljad paremaks ja saade võttis tuurid üles. Minu jaoks oli selle saate vaieldamatu tipphetk Tartu Madruse tänava südamepuistamise hetk. Ma ei tunne ühtegi selle tänava elanikku, aga vaadates nende ägedat sõda Madruse tänava nimetuse vastu, siis just sellistena ma neid ette kujutan. (Andke mõistlikud Madruse tänava elanikud mulle andeks.)

Ilmselt lendab hittide taevasse särava komeedina ka «Autorollo lauluke», Savisaare laulul ilmselt nii hästi ei lähe, kuigi «Kitsa kinga» vaimus tehtud lugu oleks seda väärt. Vana hea «Ärapanija» vaim näitas end Kadrioru lossi puuküürnikust autojuhi ja laevaehitajate intervjuudes. 

Nii et kui maha lõigata esimesed 15 minutit, keskelt kärpida pisut ka ja lõpust lõikaks ära presidendi kõne osa, siis saaks kokku korraliku pooletunnise saate, mida vaataks teinegi kord. Aga tunnise saate jagu nalju tegijatel seekord küll ei jagunud.