Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/05/13763162t1h73ca.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/02/6221121t1hd69b.jpg)
Kui kaob kõrgkultuur, siis võtab võimust metslus. Sellist ohtu ennustasid mitmed Euroopa mõtlejad 1930. aastatel. Ajaloolane Marek Tamm nendib, et teatud mõttes andis Teine maailmasõda nendele ideedele kinnitust: suur saksa kultuur suutis vaid mõne aastaga barbaarsusesse langeda. (Kõrg)kultuuri kadumisest kirjutas Tamme arvates kõige meeldejäävamalt tähtis Hispaania mõtleja José Ortega y Gasset raamatus «Masside mäss», mis ilmuski 1930. aastal.
«Ma ei arva üldse, et peaksime tänapäevale otsima minevikust paralleele, ent olen siiski veendunud, et kultuursuse taandumine tähendab paratamatult metsluse või matsluse edenemist,» lausub Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Tamm.
Aga mis on kultuur? Sellele küsimusele annab Marek Tamm põhjaliku vastuse lausa 39 leheküljel kogumiku «Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia» sissejuhatavas peatükis. «Suunaksin lugeja ennekõike sellesama sissejuhatuse juurde,» vastab Tamm, kui paluda tal sellele küsimusele lühidalt vastata. «Kuid suure üldistuse hinnaga võib öelda, et praegu on käibel kaks peamist arusaama kultuurist: kultuur on kas professionaalne vaimulooming või siis inimesele või inimkooslustele omane mõtlemis- ja käitumisviis.»