Leo Kunnas ühendab selles raamatus ulmekirjaniku kujutlusvõime, halastamatu realismi ja detailitäpsuse, professionaalse operatiivohvitseri teadmised-oskused ning humanisti sõjavastase vaate üheks tervikuks.
«Sõda 2023» on kahtlemata provokatsioon või kui eesti keele omasõnade juurde jääda, siis torge. Leo Kunnas torkab valusalt - jutustab loo, kus tuhanded eestlased surevad kodumaad kaitstes või kogemata sõjale ette jäädes.
Kuidas mõjutab sõda kogu meie ühiskonda? Mis valikud on igal inimesel? Kuidas tegutsevad Vene, Eesti ja liitlasväed? Millega see kõik lõppeda võib?
«Sõda 2023» on teos, mille eesmärk on panna meid mõtlema, mida ja kuidas teeksime, kui sõda ühel päeval tõesti peaks puhkema.
Kunnas kirjeldab värskes raamatus põhjalikult kahte võimalikku stsenaariumit. Ehk siis sellel raamatul on kaks esikaant, kaks algust ja kaks lõppu.Üks stenaarium kannab alapealkirja «Taavet» ja teine «Koljat». Ühel juhul alustab Venemaa sõda oma tugevuse, teisel nõrkuse tõttu. Ühes stsenaariumis taastab Putin Tsaari-Venemaa, teises Nõukogude Liidu. Ühes maailmas on lääne allakäik peatunud, teises paraku mitte. Nagu ütleb autor, Sõja ärajäämine, võit või kaotus sõltuvad otsustest, mida teeme täna ja homme.
«Sõda 2023» on ka jõuline perekonnadraama. Sõtta lähevad kolonelist pereisa, tema abikaasa ja lapsed. Mehed relvaga, naised meditsiinipauna ja pliiatsiga. Leo Kunnas osundab, kuidas päris patriotism päris elus võib väljenduda.
Loo peategelane on Peeter Tergens. Noor Peeter Tergens sündis Leo Kunnase 2001. aastal ilmunud romaanis «Sõdurjumala teener». Nüüd toob Kunnas ta tagasi lugejate ette. Kolonelina nagu Leo ise. Peetri abikaasa on ajakirjanik ja Leo abikaasa on ajakirjanik. Peetri peres on kolm last ja Leo peres on kolm last. Nii et Leo Kunnas kirjutab ka sellest, kuidas tema pere võiks käituda, kui Eestis algab sõda.