Leo Kunnas kirjutas raamatu tulevikusõjast Venemaaga

Leo Kunnas valmistub Postimees.ee online-intervjuuks. Foto: Peeter Langovits

26. september 2023. Kell 08.51 lõpevad õppused «Zapad» ja algab sõda, milleks Venemaa on järjekindlalt ning hoolikalt valmistunud ligi poolteist aastakümmet. Nii algab kolonelleitnant Leo Kunnase värskeim teos «Sõda 2023. Taavet ja Koljat», mis jõudis raamatupoodidesse vahetult enne jõuluaega.

Leo Kunnas ühendab selles raamatus ulmekirjaniku kujutlusvõime, halastamatu realismi ja detailitäpsuse, professionaalse operatiivohvitseri teadmised-oskused ning humanisti sõjavastase vaate üheks tervikuks.

«Sõda 2023» on kahtlemata provokatsioon või kui eesti keele omasõnade juurde jääda, siis torge. Leo Kunnas torkab valusalt - jutustab loo, kus tuhanded eestlased surevad kodumaad kaitstes või kogemata sõjale ette jäädes.

Kuidas mõjutab sõda kogu meie ühiskonda? Mis valikud on igal inimesel? Kuidas tegutsevad Vene, Eesti ja liitlasväed? Millega see kõik lõppeda võib?

«Sõda 2023» on teos, mille eesmärk on panna meid mõtlema, mida ja kuidas teeksime, kui sõda ühel päeval tõesti peaks puhkema.

Kunnas kirjeldab värskes raamatus põhjalikult kahte võimalikku stsenaariumit. Ehk siis sellel raamatul on kaks esikaant, kaks algust ja kaks lõppu.Üks stenaarium kannab alapealkirja «Taavet» ja teine «Koljat». Ühel juhul alustab Venemaa sõda oma tugevuse, teisel nõrkuse tõttu. Ühes stsenaariumis taastab Putin Tsaari-Venemaa, teises Nõukogude Liidu. Ühes maailmas on lääne allakäik peatunud, teises paraku mitte. Nagu ütleb autor, Sõja ärajäämine, võit või kaotus sõltuvad otsustest, mida teeme täna ja homme.

«Sõda 2023» on ka jõuline perekonnadraama. Sõtta lähevad kolonelist pereisa, tema abikaasa ja lapsed. Mehed relvaga, naised meditsiinipauna ja pliiatsiga. Leo Kunnas osundab, kuidas päris patriotism päris elus võib väljenduda.

Loo peategelane on Peeter Tergens. Noor Peeter Tergens sündis Leo Kunnase 2001. aastal ilmunud romaanis «Sõdurjumala teener». Nüüd toob Kunnas ta tagasi lugejate ette. Kolonelina nagu Leo ise. Peetri abikaasa on ajakirjanik ja Leo abikaasa on ajakirjanik. Peetri peres on kolm last ja Leo peres on kolm last. Nii et Leo Kunnas kirjutab ka sellest, kuidas tema pere võiks käituda, kui Eestis algab sõda.

Kes riigikaitse asja lähemalt teavad, need võiksid seda raamatut isegi poliitiliseks manifestiks pidada. Leo Kunnas on kirjanik, kuid ta on ka sõjamees ja endine kõrge riigikaitse tegelane. Seejuures väga kriitiline praeguse kaitseväe struktuuri suhtes. Tema korraldaks asja teisiti kui saaks, taastaks suure võimuga ja paljude ressurssidega kaitseringkonnad ning ajaks niipalju totaalkaitse asja kui võimalik. Praegused otsustajad on aga valinud pigem hästi varustatud ja hästi välja õpetatud pataljonide-brigaadide mudeli. Nii esitabki Kunnas dramaatiliselt kulgeva sõjaloo taustal ka oma nägemuse tänase riigikaitse sõlmprobleemidest ja analüüsib julgeoleku seisukohast oluliste maailmasündmuste arenguid.

Foto: Raamat

Leo Kunnas «Sõda 2023. Taavet ja Koljat.»

Dokumentaalromaan veel sündimata sündmustest

Kirjastaja: OÜ Küppar & Ko

Kes on Leo Kunnas?

Leo Kunnas on avaldanud üle poolesaja riigikaitset ning julgeolekut käsitleva artikli ja kaheksa raamatut. Tema romaan «Sõdurjumala teener» võitis 2000. aasta romaanivõistluse II auhinna. Varem ilmunud lühiromaan «Kustumatu valguse maailm» sai 1991. aastal ajakirja Looming aastapreemia. Aastal 2009 pälvis Leo Kunnas Bernard Kangro kirjanduspreemia ja 2009–2011 võitis oma ulmetriloogiaga «Gort Ashryn»  igal aastal ulmeauhinna Stalker. Leo Kunnas on Elmo Nüganeni ülimenuka mängufilmi «1944» stsenaariumi autor.

Leo Kunnas on olnud kaitseväe lahingukooli ülem, kõrgema sõjakooli ülem ning kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna ülem. 2005. aastal teenis Kunnas Iraagis USA soomusbrigaadi lahingugrupi operatiivosakonnas. 2007. aastal läks reservi.

Mida Kunnase teoste kohta on arvatud?

• «Kuna tegemist on oma ala tundva ja kahtlemata väljapaistva analüüsivõimega sõjanduseksperdiga, tuleb Leo Kunnase järeldustesse suhtuda tõsiselt – ta on liiga tõsine ja aus inimene ükskõik millise intriigi väljamõtlemiseks. Väärib märkimist, et autori varasemad ennustused Venemaa võimaliku käitumise osas läksid täide: Gruusia sõjale järgnes Krimmi annekteerimine ja Ida-Ukraina kodusõja organiseerimine. Samuti tuleks konstruktiivselt arvesse võtta autori arvamust Eesti julgeoleku ja riigikaitse küsimustes.»

Tarmo Kõuts

Viitseadmiral, Eesti kaitseväe juhataja 2000-2006

• «Halastamatu kohtumõistja meie tänastele tegemistele ja tegematajätmistele saab olema ajalugu. Kolonel Leo Kunnase kirjutiste suurim väärtus seisneb avaliku diskussiooni õhutamises riigi julgeoleku ja kaitse küsimustes.»

Johannes Kert

Kindralleitnant, Eesti kaitseväe juhataja 1996-2000