Aasta parim film taaselustab 1990ndad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Eesti Filmiajakirjanike Ühing valis oodatult aasta filmiks Triin Ruumeti «Päevad, mis ajasid segadusse».

Juba 24. korda välja antud auhinna ajaloos on Ruumet alles esimene naislavastaja, kelle film on Neitsi Maali nime kandva tiitli võitnud. Samuti on ta 28-aastaselt laureaatide seas üks nooremaid. Noorim on Marko Raat, kes sai 2000. aastal preemia dokumentaalfilmi «Esteetilistel põhjustel» eest, olles 26-aastane.

«Mul on hea meel, et Neitsi Maali läks debütandile ja naisterahvale,» ütles ka ühingu esimees Tristan Priimägi.

Laureaat ise ei tähtsustanud seda fakti üle. «Ma ei arva, et minu väärtus seisneb just naislavastajaks olemises, aga igal juhul on see rõõmustav, et Eestis teeb filme üha rohkem naisi,» ütles ta.

Võidufilmi tegevus leiab aset 1990. aastatel, kui oma kohta elus ei otsi vähem või rohkem traagiliste ja koomiliste sündmuste kaudu mitte ainult maapoiss Allar, vaid kogu ühiskond.

«Kunstiliselt ambitsioonika ja ajastutruult realistliku, tähelepanelikult detailse ja julgelt üldistusvõimelise ekskursiooni eest Eesti lähiminevikku,» põhjendas ühing oma otsust.

Film kogus Eesti kinodes 62 262 vaatajat, mis annab taasiseseisvusaja menukamate kodumaiste filmide edetabelis koguni üheksanda koha «Lotte ja kuukivi saladuse» järel ja «Nende vanade armastuskirjade» ees.

«Olen väga rahul ja üllatunud, et see film on jõudnud nii paljude inimesteni, kelle elu või minevikku see mingil määral peegeldab,» ütles Ruumet. «Ma olen saanud väga head tagasisidet ja südantsoojendavaid kirju. Ja rõõmustanud selle üle, et see on oma eesmärgi täitnud – elu sisse süstida.»

Produtsent Maie Rosmann-Lill tõi välja, et huvi filmi vastu pole jahtunud ka kaheksa kuud pärast selle väljatulekut. Edukas on olnud nii DVD-müük kui ka digitaalne laenutamine. «Youtube’i laetakse seda pidevalt üles, kus see kogub väga kiirelt tuhandeid vaatajaid. Kogu aeg tegeleme nende failide eemaldamisega,» ütles ta.

Film on nüüdseks osalenud 13 festivalil ning võitnud kaks auhinda: Karlovy Vary festivali kõrvalvõistlusprogrammis «Lääne ida» eripreemia ja Minski festivali põhivõistlusprogrammis eripreemia noore energia eest.

Praegu kirjutab Ruumet juba oma järgmist filmi, mis kannab pealkirja «Tume paradiis». Tema sõnul on see õudusfilmi elementidega rituaalidraama. Peategelased on tänapäeva noored edukad naised, kes elavad oma hullumeelset elu, üritades luua isiklikku paradiisi. Kõik on nali, miski pole päris. Film on juba saanud Eesti Filmi Instituudi stsenaariumitoetuse.

Aasta filmi auhinnale kandideerisid veel mängufilmid «Luuraja ja luuletaja» (rež Toomas Hussar), «Polaarpoiss» (rež Anu Aun) ja «Teesklejad» (rež Vallo Toomla) ning animafilm «Tühi ruum» (rež Ülo Pikkov). Võitja sai auhinnaks Neitsi Maali nime kandva kujukese koos 2000 euro suuruse rahalise preemiaga, mille pani välja Olympic Casino Eesti.

Aasta filmiajakirjanikuks nimetas ühing Maria Ulfsak-Šeripova Eesti Ekspressi filmilugude toimetamise, veebiajakirja Estonian Film koostamise ning teiste filmialaste ettevõtmiste organiseerimise eest.

Eesti Filmiajakirjanike Ühingusse kuulub 22 liiget.

Tagasi üles