Tartu Kunstnike Liit on viimastel aastatel kutsunud aastalõpunäitusi kureerima tuntud kunstnikke. Õnnestunumateks pean Kiwa (2009), Leo Lapini (2010) ja Andrus Joonase (2013) kujundusi, kuid naiste Mall Nukke (2011) ja Eike Epliku (2015) omad olid veelgi fantaasiarikkamad. Seekord on kujundajaks Jevgeni Zolotko.
Tellijale
Tartu kunst, žürii ja Jevgeni Zolotko
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene positiivne üllatus on all fuajees nurgake Markus Kasemaa joonistuste ja videoinstallatsiooniga. Peasaal aga nägigi välja just selline, nagu ma Zolotkolt ootasin, midagi salapärast ja peadmurdvat. Alles mitme päeva pärast sain asjale pihta või on järgnev juba minu lugu.
Enamiku ruumist enda alla võtvad metallkarkassid sümboliseerivad tehnilist progressi, hingetut masinlikku maailma, kuhu mahuvad vaid mõned kultuuri, praegusel juhul kunsti oaasid. Optimist annab teise seletuse: ratsionaalsuse kvantitatiivsest ülekaalust hoolimata moodustab kultuur, st kunst Jevgeni Zolotko abiga sidusa võrgustiku.