2016. aasta Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid said Anna Škodenko ja Rainar Aasrand
Selgusid Wiiralti stipendiumi laureaadid
6. jaanuar 2017, 15:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriminister Indrek Saar andis üle 2016. aasta Eduard Wiiralti nimelised kunstiüliõpilastele mõeldud stipendiumid. Nende laureaadid on Glasgow Kunstiakadeemia (Glasgow School of Arts) magistrant Anna Škodenko ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) magistrant Rainar Aasrand.
Stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste õppe- ja loomingulist tegevust ja toetada nende enesetäiendamist. Stipendiumit makstakse Wiiralti teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest ning ühe stipendiumi suurus on 3000 eurot.
Kultuuriminister Indrek Saar tõstis stipendiumide üleandmisel esile mõtte, et sümboolselt saavad Eesti kunstiloo ühe tuntuma ja armastatuma autori pärandist osa kaks noort kunstnikku, keda loomingulised püüdlused on neid viinud samuti kodunt kaugele. «Kunstil ei ole piire ega riigikorda, kunstnike jaoks koosneb maailm eelkõige võimalikest sihtkohtadest uute impulsside, teadmiste, koostöö ja iseenda leidmiseks,» ütles Saar. «Nad on oma tee ise valida, enda jaoks õiged uksed üles leidnud. Nad on leidnud «oma asja», millesse nad usuvad,» rääkis Saar.
Stipendiumi pälvinud Anna Škodenko tõdes, et stipendium tähistab tema jaoks riigi tähelepanu, mida ta väga hindab. «Kuna viibin välismaal võõras keskkonnas, siis toetus kodumaalt tähendab tunnet, et minu selja taga on midagi enamat kui lihtsalt isiklikud sidemed, mõtted ning mälestused kohast, kus olen üles kasvanud,» selgitas Škodenko.
Ta lisas, et Wiiralti stipendiumi määramine toetub varem tehtule, kuid samas on see eelkõige suunatud tulevikku. «Stipendiumi saamisega kaasneb nii usaldus kui ka suur vastutus,» ütles ta.
Teise stipendiumi pälvinud Rainar Aasrand rääkis, et toetus motiveerib kindlasti veelgi enam tööd tegema ning ta plaanib magistriõpingute ajal jätkata filmimist USAs Utah osariigis Suure Soolajärve ümbruses, kus põhiliselt inimtegevuse tagajärjel on ühest järvest saanud kaks erineva värvuse, koosluse ja majandusliku tähtsusega veekogu.
«Oma tööga soovin ma spekuleerida selliste elukeskkondade kestvuse üle ning vaadelda lähemalt loodusliku ja tehnoloogilise keskkonna konstrueerimist,» rääkis Aasrand. «Stipendium kinnitab, et seni tehtud loomingulised valikud ja seatud eesmärgid on õige suunaga,» tõdes Aasrand.
Lisaks pani Eesti Kunstimuuseum Eduard Wiiralti teoste suurima hoidjana stipendiumi pälvinutele tunnustusena välja nimelised kuldkaardid, mis tagavad stipendiaatidele eluaegse sissepääsu muuseumi kõikidesse filiaalidesse.
Kultuuriministeerium annab Wiiralti stipendiumit välja alates 2004. aastast, raha selleks koguneb Eduard Wiiralti teoste autoritasudest.
Anna Škodenko on pikalt Eesti kunstielus osalenud maalikunstnik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali erialal ning täiendanud end Chelsea ja Moskva kunstikoolides. Magistriõpingud mainekas Glasgow kunstikoolis on loonud uued võimalused nii loomingulisteks otsinguteks kui osalemiseks Šoti kunstielus. Võrdlusmomenti Eestiga, nagu ka julguse leidmist kahtlusteks ja muutusteks, mugavustsoonist väljumiseks peab stipendiaat ise õpingute juures väga oluliseks.
Rainar Aasrand õpib 2015. aasta sügisest Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT), tema uurimusliku kunstipraktika keskmes on uute tehnoloogiate sotsiaalne mõju ning tehnoloogia arengusuunad laiemalt, sealhulgas küsimus inimese autonoomiast tehnoloogilises keskkonnas. Aasrand on Eesti publikule eelkõige tuntud kui rühmituse SKATKA liige, kes viimati astus üles V Artishoki biennaalil teatris NO99.