Nädala plaat. Grünbergi multifilmimuusika- ideaale järgivad kompromissid

Sven Grünberg Foto: Sander Ilvest

Sven Grünberg

Anima 1977–2001 [LP]

Frotee

Hinne: 5

Selle plaadi peal leiduvad palad ei ole pelgalt ajatud, need ongi aeg ise. Sven Grünbergi üle võiks uhke olla mis tahes rahvas maailmas. Grünberg on meie rahvuslik uhkus, kelle loomingu kogu ulatust ja sügavust tervikuna on päris keeruline hoomata. Tegelikult ongi tema muusikat, ja just filmimuusikat, helikandjatel ilmunud võrdlemisi napilt, võrreldes tema loomingulise pagasiga. Eriti kui arvestada seda, et ta on loonud muusika tublisti enamale kui sajale filmile, mille seas multifilme umbes kolmkümmend. Muist rohkem, muist vähem õnnestunud, aga muusikas ei tee Grünberg iialgi hinnaalandust.

Edukalt kodumaise muusika teenimatult unustatud kihtides kaevandava Frotee Recordsi  välja antud Grünbergi 24-looline, ainult vinüülil ilmunud kogumik on selles mõttes ülimalt teretulnud, seda enam, et kõik need palad on paljude eripalgeliste multifilmide heliribadelt küll rohkem või vähem tuttavad, kuid eraldi avaldamata. Osa nendest ongi vajunud unustusehõlma. Ma ei suuda näiteks kuidagi meenutada nukufilmi «Linalakk ja Rosalind» (1978) visuaali, aga Grünbergi muusika on meeles. Multifilmi nimilugu asetub täpselt sama geniaalsele joonele nagu Grünbergi muusika aasta hiljem esilinastunud mängufilmile «Hukkunud Alpinisti hotell».