Kuidas animeerida surma?

«Igavesed jahimaad». Foto: Kaader filmist

Elu lõppevust kuulutavad diskussioonid ei kuulu viisakusvestluse kategooriasse. Ehk vaid filosoofide tagatubadesse, kirjanike suitsusesse kabinetti, salajasse päevikusse. Isegi uudis surmast möödub kiirelt, eriti helendaval ekraanil. Infovälja vahendusel puutume surmaga kokku nii sageli, et ei märkagi ehk seda, ei taju selle lõplikkust. Mõtestame harva surmaga seonduvat. Mis aga veelgi hirmutavam, sageli ei anna me mõtet ka elule.

Eestlaste kaastootmisel valminud Norra animafilm «Igavesed jahimaad» ja Rootsi animafilm «Amalimbo», mis esmaspäeval Tallinnas ja teisipäeval Tartus ekraanile jõuavad, on teemaks valinud just inimeste suhtumise surma, teispoolsusesse, hingedesse. Viis, kuidas suhtutakse elu lõppevusse, peegeldab filmides inimeste suhtumist olevikku, teineteisesse, ümbritsevasse maailma.

Põgenemine moodsast ilmast