Kõigi pessimistide pettumiseks, kes arvavad, et tänapäeva noored istuvad ninapidi vaid telefoni- ja arvutikraanides, näitab Rahva Raamatu müügiülevaade just vastupidist: raamatute lugemine noorte seas on kasvamas. Tähelepanu väärib, et venekeelsete noorte eelistuste seas on kõrgel kohal klassikalised autorid: Bulgakov, Wilde, Bradbury ja Salinger.
Ülevaate koostamiseks vaatasime, mida on 12–20-aastased noored 2016. aastal Rahva Raamatu kauplustest ostnud.
Puhas rõõm on tõdeda, et võrreldes 2015. aastaga on noored äsja lõppenud 2016. aastal ostnud raamatuid lausa kolmandiku võrra rohkem – usutavasti siis ka lugenud. Siin pikka juttu ei ole: teadusuuringud kinnitavad veenvalt, et kes rohkem loeb, on ka edukam.
Võrreldes raamatute peamise ostjaskonna, 25–45-aastastega, ostavad nooremad ingliskeelseid raamatuid kordades rohkem. Kui 25–45-aastaste ostetud raamatutest on ingliskeelseid ca üheksa protsenti, siis 12–20-aastaste ostetud raamatutest on ingliskeelseid ligi kolmandik.
Noored armastavad üsna ootuspäraseid asju: ulmet ja fantaasiat, lugusid suureks saamise raskustest ja esimesest armastusest. Kaks kõige populaarsemat noorte ostetud autorit ongi just ulme- ja fantaasiakirjanduse loojad J. K. Rowling ja Sarah. J. Maas.
Siin hakkab silma suur erinevus eesti- ja venekeelsete noorte raamatuostjate vahel.
Eestikeelsete raamatute puhul on rõhk õpikutel: nii on kõige enam ostetud raamatute esikahekümnes üheksa sellist, mis seotud matemaatika, keemia ja liiklusega. Suure tähelennu on teinud Tiiu Erelti «Eesti ortograafia», mida 2016. aastal müüdi kordades rohkem kui 2015. aastal. Võimalik muidugi, et vahepeal sai lihtsalt tiraaž otsa. Esimesel kolmel positsioonil ongi õpikud, neljandal kohal aga Sally Greeni ulmeline noorteraamat «Poolpaha». Kuuendal kohal on 2016. aasta üldise müügitabeli number kaks: Mihkel Raua «Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda».
Tabeli kõige kõrgemal kohal olev noorteraamat on Gerda Kordemetsa «Klass. Ilmar Raagi filmi «Klass» ainetel» ning ilukirjanduslik teos Paula Hawkinsi «Tüdruk rongis» (nr 16).
Noori venekeelsеte raamatute ostjad huvitab aga ennekõike maailmakirjanduse klassika. Kui kõige rohkem osteti 2016. aastal liiklusseaduse testide kogumikku, siis viiel järgmisel kohal on Mihhail Bulgakovi «Meister ja Margarita» (2. koht), Oscar Wilde'i «Dorian Gray portree» (3. koht), Ray Bradbury «Farenheit 451» (4. koht), J. D. Salingeri «Kuristik rukkis» (5. koht) ja F. S. Fitzgeraldi «Suur Gatsby» (6. koht)! Kokku on venekeelsete noorte ostetud esikahekümnes lausa 16 nimetust ilukirjandust. Ülejäänud neljast kolm on õpikud ning üks (samuti maailmakirjanduse klassikasse kuuluv) ulme- ja fantaasiaraamat, nimelt Ray Bradbury «Võilillevein».
Ingliskeelsete raamatute müügitabeli tipus troonib J. K. Rowlingu «Harry Potter and the Cursed Child», mis on ka üldise müügitabeli vaieldamatu liider. Teisel kohal on peaaegu kolm korda tagasihoidlikuma müüginumbriga Antoine de Saint-Exupéry «Väike Prints» ning kolmandal Rupi Kauri luule- ja proosakogumik «Milk and Honey».