Postimehe kultuurivedur 2016 on Loomingu Raamatukogu

Esmaspäeval, 16. jaanuaril kell 12 andis Postimehe kultuuritoimetus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis üle traditsioonilise aastaauhinna Kultuurivedur. Kultuurivedur 2016 laureaat on Loomingu Raamatukogu. Tiitliga kaasneb käsitööna valminud vedur, mille on meisterdanud puusepp Boris Puusepp.

Ajakiri Loomingu Raamatukogu (LR) loodi 60 aastat tagasi, 1957. aastal ajakirja Looming lisana. LR avaldab väärtkirjandust odavates pehmekaanelistes väljaannetes. Lõviosa Loomingu Raamatukogu väljaannetest on tõlked, kuid leidub ka Eesti algupärandeid.

Loomingu Raamatukogu peatoimetajad on olnud Otto Samma (aastail 1957–1973), Jüri Ojamaa (1973–1983) ja Agu Sisask (1983–1994). Aastail 2008–2012 oli peatoimetaja Anu Saluäär, kes oli toimetuses tööl aastast 1976. Ajakirja peatoimetaja alates aastast 2013 on Triinu Tamm. Toimetuse kauaaegsete töötajate seas on olnud ka Lembe Hiedel (1958–1973), Edvin Hiedel (1963–1973) ja Terje Kuusik (1973–2010). Aastast 2012 on tööl toimetaja Kai Aareleid.

Eesti kultuuri hoiab elavana pidevalt lisanduv looming ja selle interpreteerimine. On aga olemas ka nähtusi, mis toimivad kultuuri avatuse ja ühtlasi rikastamise väljal, nagu seda on tõlkekirjandus. Loomingu Raamatu tegevuse kohta on üks selle osaline öelnud: kui sa seda loed, siis me ka teame, kes sa oled. Nii ongi, sest kogu selle aja jooksul oleme saanud uusi mõtteid ja igal aastal paarkümmend värskendavat kultuurisüsti valitsevast riigikorrast või maailmavaatest sõltumata.

«Kuuekümne aasta sisse mahub Loomingu Raamatukogus kümneid algupärandeid ja tõlketeoseid, mille ilmumine kujunes sündmuseks omas ajas võimatuna tunduva missiooni (mission impossible), maailmakirjandusliku aktuaalsuse tõttu või lihtsalt kirjandusliku pärlina,» ütles kirjandusprofessor Rein Veidemann.

«Minu vaimset kujunemist mõjutasid J. Prévert'i «Kuidas portreteerida lindu» (1965), M. Gandhi «Maailm on väsinud vihkamast» (1969), N. Wieneri «Küberneetika ja ühiskond» (1969), A. Herzeni «Teiselt kaldalt» (1970), C. Vallejo «Inimlikud luuletused» (1971), J. Osborne’i «Luther» (1971), P. Brooki «Tühi ruum» (1972), Jorge Luis Borgese «Hargnevate teede aed» (1972), A. Schweitzeri «Aukartus elu ees» (1972), A. Gütersloh' «Austria-elamus», H. Hesse «Stepihunt» (1973), T. S. Elioti «Valik esseid» (1973), V. Aleixandre «Südame ajalugu» (1978), G. Márqueze «Kadunud aja meri» (1980),» märkis Veidemann. «Seda loetelu jätkuks veel lehekülje jagu. Põhiline, mida tuleb öelda, et vähemalt kahele põlvkonnale on olnud Loomingu Raamatukogu kirjandusakadeemia ja kirjanduslik aken maailma. See ajakiri on manifesteerinud loomis- ja lugemisvabadust, teisalt vastutust sõna ees.»

Kultuuriveduri saaja valitakse Postimehe kultuuritoimetuses, otsus peab langema ühel häälel. Meie jaoks on see inimene või ettevõtmine, kelle/mille heas mõjus eesti kultuurile ei ole võimalik kahelda. Senised laureaadid:

• 2005 – Ando Kiviberg pärimuskultuuri edendamise eest
• 2006 – Ülar Mark avaliku arhitektuuridiskussiooni algatamise eest
• 2007 – Mart Taniel kaameratöö eest filmides «Sügisball», «Nuga» ja «Jan Uuspõld läheb Tartusse»
• 2008 – Anne Rande laste juhatamise eest raamatute ja kaunite kunstide juurde
• 2009 – Märt Väljataga ajakirja Vikerkaar toimetamise ja sarja «Avatud Eesti Raamat» kureerimise eest; just tänu sellele sarjale on eesti keeles kättesaadav suur osa filosoofia klassikat, aga ka tänapäeva esindavaid tekste
• 2010 – Indrek Kasela Sõpruse kino elluäratamise eest
• 2011 – Juhan Ulfsak panuse eest eesti teatrisse
• 2012 – saate «Tujurikkuja» meeskond kõneka ja professionaalse tegevuse eest ühiskonnaelu kõverpeegeldamisel ja kultuuripildis laiemalt
• 2013 – Hooandja meeskond ühisrahastusplatvorm idee algatamise ja elluviimise eest
• 2014 – Muusik, DJ ja Raadio 2 saatejuht ning õhtuse vööndi juhataja Raul Saaremets, keda võib nimetada ka õpetajaks, sest oma tegevusega on ta voolinud eestlaste muusikalist maitset mitu aastakümmet
• 2015 – Olga Temnikova, galerist ja Eesti kunsti väsimatu saadik
• 2016 – Loomingu Raamatukogu