LR tähistas pidulikult 60. sünnipäeva

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Neljapäeval kogunesid Õpetajate Majja Loomingu Raamatukogu sõbrad ja kaasautorid, et ühiselt tähistada kultuuriajakirja 60. sünnipäeva.

18. jaanuaril 1957 ilmus kultuuriajalehe Sirp ja Vasar aasta kolmandas numbris teade:

Pentti Haanpää. ELU SUURELT MAANTEELT. Käesolevast aastast kaks korda kuus ilmuma hakkava uue väljaande — ««Loomingu» Raamatukogu» esimene raamat tutvustab meie lugejale osakest kaasaegse soome demokraatliku kirjanduse andekaima esindaja ja novellikunsti klassiku Pentti Haanpää rikkalikust loomingust.

Seega tähistab kultuuriajakiri «Loomingu Raamatukogu» sel nädalal 60 aasta möödumist esimese numbri ilmumisest. Tänaseks on LR-i logoga raamatuid ilmunud 1535.

Sel puhul ilmus läinud aasta lõpul erivihikuna bibliograafia «Loomingu Raamatukogu kuuskümmend aastat 1957–2016», nii autorite alfabeetilises järjestuses kui ka aastakäikude kaupa, lisaks tõlkijate register.

Uue aasta esimese raamatuna ilmub valimik eesti vanasõnu pealkirjaga «Laustud sõna lagub». Vanasõnadevihik on uus trükk 1975. aastal tsensuuri ära keelatud ja ilmumata jäänud valimikust, mille oli koostanud nüüdne akadeemik Arvo Krikmann. Vihiku lõpus on autori «seletuskiri» omaaegsete sündmuste kohta.

Kõigi tellijateni jõuab sünnipäevakingitusena ka vihik pealkirjaga «Palat nr. 6. Kaks artiklit «Loomingu Raamatukogu» ajaloost» (autorid Sirje Olesk ja Anu Saluäär). Esimene räägib aastatest 1957‒1973, teine peamiselt aastatest 1976‒2016.

2017. aasta toob lugejateni tõlkeid itaalia, Belgia, baski, soome, inglise, ungari, Argentiina, saksa, tšehhi, prantsuse ja Brasiilia kirjandusest ja loomulikult paar näidet meie kodumaiste autorite uudisloomingust. LR kui kultuuriajakiri on loodud väikeste kirjanduspärlite avastamiseks ja avaldamiseks. Seda missiooni loodab ta jätkata ka tulevikus.

Esmaspäeval, 16. jaanuaril andis Postimehe kultuuritoimetus Kirjanike Majas Loomingu Raamatukogu toimetusele üle Aasta Kultuuriveduri aunime ja sellega kaasaskäiva au(ru)veduri.

Enim LR raamatuid on tõlkinud: 

  • Aleksander Kurtna (1914–1983) 38
  • Kalle Kasemaa 31
  • Riina Jesmin 31
  • Arnold Ravel (1925–2009) 29
  • Hans Luik 27
  • Henrik Sepamaa (1905–1990) 22
  • Anu Saluäär 21
  • Ain Kaalep 20
  • Ülev Aaloe 18

Loomingu Raamatukogu peatoimetajad on olnud Otto Samma (aastail 1957–1973), Jüri Ojamaa (1973–1983) ja Agu Sisask (1983–1994). Aastail 2008–2012 oli peatoimetaja Anu Saluäär, kes oli toimetuses tööl aastast 1976. Ajakirja peatoimetaja alates 2013. aastast on Triinu Tamm.

Toimetuse kauaaegsete töötajate seas on olnud ka Lembe Hiedel (1958–1973), Edvin Hiedel (1963–1973) ja Terje Kuusik (1973–2010). Aastast 2012 on tööl toimetaja Kai Aareleid.

LR-i kujundajad on olnud Jaan Klõšeiko ja Jüri Kaarma (1996–2011). Kirjastaja on olnud Perioodika, alates aastast 2005 SA Kultuurileht. 

Tagasi üles