P, 4.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

PÖFF mälestab Veljo Tormist

Hendrik Alla
, toimetaja
PÖFF mälestab Veljo Tormist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Armastatud helilooja Veljo Tormis lahkus meie seast
Armastatud helilooja Veljo Tormis lahkus meie seast Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Pimedate Ööde filmifestival mälestab pühapäeval lahkunud tunnustatud Eesti heliloojat ja koorijuhti Veljo Tormist, kes pälvis koos oma kunagise õpilase Arvo Pärdiga 2015. aastal PÖFFi elutööpreemia.

1930. aastal sündinud ning 86-aastaseks elanud Veljo Tormis oli koorijuht, õppejõud ning helilooja, kelle loomingus oli tugev koht eesti ja läänemeresoome rahvaste rahvalaulu pärandil, koorimuusikal ja regilaulul, mida ta ka maailmas edukalt tutvustanud on.

Lisaks on Tormis end jäädavalt ka eesti filmilukku kirjutanud, luues muusikalise kujunduse paljudele armastatud Eesti filmidele. Oma tuntuimad filmidele loodud muusikalised kujundused tegi Tormis koostöös režissööri Arvo Kruusemendiga, kelle lavastatud Oskar Lutsu romaanide ekraniseeringutele «Kevade» (1969), «Suvi» (1976) ja «Sügis» (1990) loodud muusika on saanud Eesti filmimuusika klassikaks. Lisaks on Tormis kirjutanud muusika Kruusemendi filmidele «Naine kütab sauna» (1979) ja «Karge meri» (1982), Leida Laiuse filmile «Libahunt» (1968), Mark Soosaare filmidele «Kihnu naine» (1973) ja «Jõulud Vigalas» (1980), Mikk Mikiveri «Indrekule» (1975) ning teistele dokumentaalfilmidele, nagu Lennart Meri «Linnutee tuuled» (1978), Viivi Kraavi «Mis värvi on suvi?» (1970), Mati Põldre «Linn ja maa» (1973), Peep Puksi «Anton Hansen Tammsaare I ja II» (1971) jt.

PÖFFi direktori Tiina Loki sõnul ei ole võimalik Tormise tähtsust Eesti kultuuri- ja filmiloos üle hinnata: «Tormis on aastakümnete jooksul andnud hindamatu panuse Eesti kultuuri arengusse, pakkunud selle varasalve unustamatuid teoseid ning aidanud oma teoste kaudu meid ka maailmale tutvustada. Me kaotasime ühe andekaima helilooja, kes on andnud muusikalise näo paljudele meie filmiajalukku ja rahva kultuurilisse teadvusesse kuuluvatele verstapostidele,» lisas ta.

Märksõnad
Tagasi üles