/nginx/o/2017/01/24/6274483t1h7e81.jpg)
Kõik läbi aja ilmunud Horisondid on nüüd viimse leheküljeni digiteeritud ja huvilistele rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR vabalt kättesaadavad, annab ajakiri teada oma Facebooki leheküljel.
Kõik Horisondi numbrid on nüüd digitaalselt kättesaadavad!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektroonsetes ajakirjades saab nii ühe kui ka enama numbri põhiselt teha sisuotsingut, samuti saab DIGARi vaaturis lehekülgi pildi teravust kaotamata suurendada. Digiteeritud Horisontidele viitavad lingid ka Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (erb.nilb.ee) ja elektronkataloogis ESTER (ester.ee). Ajakirjade sisu on «nähtav» ka Google'i otsimootorile. Horisontide digiteerimist toetas haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Teadusagentuur. Piltidel näitab digiteerija Eva Püvi kõige esimese Horisondi digiteerimist Zeutscheli raamatuskanneriga.
/nginx/o/2017/01/24/6274491t1h3fb9.jpg)
Horisont on Eesti vanim järjepidevalt ilmuv üldpopulaarteaduslik ajakiri, kirjutab Vikipeedia. Ajakirja esimene number valmis 1967. aastal. Ehkki ajalooliselt on Horisondis olnud rõhk reaal- ja loodusteadustel, avaldatakse selles tänapäeval artikleid ka ühiskonna- ja sotsiaalteaduste vallast.
Horisondi toimetus tuli kokku 1966. aasta sügisel, ajakirja esimene number ilmus 1967. aasta jaanuaris tollase Ühingu Teadus väljaandena.
Ajakiri ilmus legendaarses väikeses formaadis aastatel 1967–1971. Formaat muudeti praeguseks aastal 1972. Lehekülgi oli väikeses formaadis 80 ja on 2008. aasta tavanumbris 60. Horisondi esimese numbri tiraaž oli 40 000, ajakirja suurim tiraaž 54 000 jääb 1971. aasta juunisse.
Aastail 1967–1991 ilmus ajakiri kuukirjana. 1992–1999 ilmus kaheksa numbrit aastas. Aastast 2000 ilmub Horisont kuus korda aastas (jaanuaris, märtsis, mais, juulis, septembris ja novembris).