Adamson-Ericu muuseumis algab suur pesupäev

Lydia Mei (1896–1965)"Agulivaade" 1935 Akvarell

FOTO: Eesti Kunstimuuseum

Adamson-Ericu muuseumis avaneb 27. jaanuaril igapäevaelu olmeromantikale pühendatud näitus «Pesupäev».

Adamson-Ericu muuseumi 2017. aasta näituste ja sündmuste programm on pühendatud kunstnik Adamson-Ericu 115. sünniaastapäevale, esitledes meistri teoste kõrval ka tema põlvkonnakaaslaste loomingut.

Näituse «Pesupäev» eesmärgiks on ühe teema kaudu põhjalikumalt tutvustada 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi kolme esimese veerandi kunstipilti. Uurime, kus liikus tinglikult piir argiselt olmelise keskkonna jäädvustamise ning loomingulisest inspiratsioonist tiivustatud üldistuste püüdmisel paberile ja lõuendile. Üle poolesaja teosega kolmekümne kahelt autorilt (sh Karl Pärsimägi, Karin Luts, Albert Kesner, Andrus Johani, Kaarel Liimand, Karin Luts) esitletakse nii akadeemilisema kui ka hilisema nn prantsuse maalikooli taustaga modernistlike meistrite kunstilisi otsinguid.

Kõige võluvam on jälgida, kuidas on seda teemat kajastatud värvikihtide toonirikkuse ning valguse ja varju mängu kaudu. Koloristlikke saavutusi on kunstnikel väga eripalgelisi ning agulid ja suurlinnadki on talutarede õuede kõrval loominguks ainest andnud.

Väljapanekusse on kaasatud ka pisut privaatsemaid eluolu kujutusi Karin Lutsu ja Mart Orgi loomingust, mis omakorda annavad humoorikas võtmes edasi nende kunstnike minapilte. Põgusa hetke põgenikelaagrist on paberile jäädvustanud Salome Trei teosel «Pesuriputajad» (1945), sootuks teist keskkonda kujutab aga Ülo Sooster akvarellil «Äärelinna motiiv» (SA Hiiumaa Muuseumid kogu). 20. sajandi teise poole esimestel kümnenditel leiame, et Lembit Saartsi, Lüüdia Vallimäe-Margi, Nikolai Kormašovi ja Olev Subbi lähenemised oma maalide komponeerimisel ning üldtooni ja värvikooskõlade otsimisel on hoopis teistsugused kui varem.

Lisaks on Eesti Vabaõhumuuseum partnerina palutud sisustama keldrisaali väikese installatsiooniga oma originaalesemetest, et tänapäeva inimene näeks puust pesupali ja -lauda, vaalikurikat ning sütega köetavat pressrauda.

Loodetavasti aktiviseerib näitus vaatajate mõtteid nii suurtele teemadele kui ka lihtsatele asjadele ning saabuval kevadel on sisehoovis eksperimenteerimas kaasaegne kunstnik Ulvi Haagensen. Näitus jääb avatuks 28. maini.

Tagasi üles