Riik toetab «Klassikokkutulekule» järje tegemist (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Klassikokkutuleku» esimest filmi käis kinos vaatamas iga seitsmes Eesti elanik.
«Klassikokkutuleku» esimest filmi käis kinos vaatamas iga seitsmes Eesti elanik. Foto: Kaader filmist

Eesti Filmi Instituut andis rohelise tule neljale kavandatavale mängufilmile, mille seas on ka menukomöödia «Klassikokkutulek 2: pulmad ja matused».

Taanist ostetud loo järgi tehtud filmi esimene osa teenis eelmisel aastal natuke üle miljoni euro kassatulu ja seda käidi kinos vaatamas 188 583 korda.

Selle järjes korraldavad Mart ja Andres sõber Toomasele meeldejääva poissmeesteõhtu, mis on sünopsise järgi stardipauguks elu pöörasemale roadtrip'ile, täis piinlikke äpardusi, sarmikat kohmakust ja katastroofilisi otsuseid.

Stsenaariumi kohendab Eesti oludesse taas Martin Algus, režissööriks on Rene Vilbre ja produtsendiks Taska Film.

Suvel võttesse minevat filmi toetab instituut 80 000 euroga.

Toetust sai veel Janno Jürgensi draama «Rain» – müstiline, ajatu ja põhjamaiselt karge lugu ühe pere meeste võitlusest iseendaks saamise ja iseendaks jäämise eest, kui mereäärses väikelinnas põrkuvad kolm põlvkonda.

Stsenaariumi autoriteks on Anti Naulainen ja Janno Jürgens, toodab stuudio Alasti Kino. Tegu on pika filmi debüüdiga. Jürgens on varem silma paistnud lühifilmidega «Distants» ja «Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat».

Selle filmi võtteid toetab instituut 292 000 euroga.

Toetuse sai ka Kaupo Kruusiaugu draama «Sandra saab tööd» – lugu 38-aastasest füüsikadoktorist Sandra Metsast, kes kaotab ootamatult töö ja peab uut otsides lahendama küsimuse, kuidas jääda selle kõige keskel iseendaks.

Taas on tegu pika filmi debüüdiga. Ka stsenaristina üles astuv Kruusiauk on enim tuntud Jaan Ehlvestist rääkiva dokumentaalfilmi «Mängija» autorina. Toodab Kopli Kinokompanii.

Toetuse suuruseks kujunes 240 000 eurot.

Samuti kinnitas instituut, et toetab 472 000 euroga Ilmar Raagi filmi «Erik Kivisüda», kui see peaks 2018. aastal võttesse minema.

Tegu on Livia Ulmani ja Andris Feldmanise kirjutatud lastefilmiga, milles end üksildasena tundev 10-aastane Erik, kes arvab, et tal on kivist süda, satub fantastilisele teekonnale Kahevahelmaailma, kus ta saab teada, mis on sõpruse hind.

Toodab stuudio Amrion.

Kokku esitati pika mängufilmi tootmisvooru üksteist taotlust. Eitava vastuse said sellised filmiprojektid nagu «Elu, nii nagu ta on» – piltnik Johannes Pääsuke siirdub 1913. aastal Setumaale, et jäädvustada sealset elu (režissöör Hardi Volmer); «Marie Underi sonetid» –erootiline draama eesti luule legendist, kes 1917. aasta revolutsioonisuvel astub oma vabameelsete värssidega vastu ühiskonna kivinenud moraalinormidele (rež Raimo Jõerand); «Jänki seiklused tühjuses» – Nebraskas muusikuna läbi kukkunud sell sattub 1990-ndatel taasiseseisvunud Eestisse, kus kõik on groteskne (rež Peeter Simm). Oma uutele filmidele ei saanud toetust ka Andres Puustusmaa ja Maria Avdjuško.

Vaata ka mängufilmi «Rain» tutvustavat klippi.

Mängufilmi "Rain" tiiser from Alasti Kino on Vimeo.

Tagasi üles