- Lugesin pärast «Novembri» nägemist Andres Kivirähu «Rehepapi» uuesti läbi ja minu meelest olete te filmi teinud raamatu viimasest neljandikust ehk ahnitsemise traagikast, kust ei saa edasi minna, sest midagi pole enam võtta. Kas te ei karda vaatajatele pettumust valmistada – oodatakse ju naljafilmi?
Filmis on Kivirähu maailm, aga see on teistmoodi kokku pandud. Film ja raamat on ise asjad. Kui vaadata seda filmi ainult raamatu kaudu, siis ei saa tegelikult kumbagi kätte, ei raamatut ega filmi. See on iga suure tekstiga nii, et ükski interpretatsioon ei ammenda, vaid tõlgendab seda.