Mina olen filmimees. Kes sina oled?

Jaan Ruus aktsioonis. Aasta on 1992. Foto: Toomas Huik

Aasta oli 1988. Mark Soosaar, Tatjana Elmanovitš ja Jaan Ruus olid esimeste seas, kes jõudsid perestroika kõikepehmendavas kliimas Berliini filmifestivalile. Esindati Eesti Kinoliitu, kaasas Jüri Arraku kujundatud plakat, millel ingliskeelne kiri: «I’m an Estonian filmmaker. Who are you?» («Mina olen Eesti filmitegija. Kes oled sina?»)

Olgu öeldud, et sama plakat saatis hiljem Eesti filmitegijaid veel paljudel rahvusvahelistel festivalidel, nii hästi oli see kujundatud ja nii selge selle sõnum – sama selge nagu Jaan Ruusile tema roll filmikriitiku ja ajakirjanikuna ehk olla provokatiivne, mõtlema ärgitav, küsimusi esitav, maksimaalselt professionaalne.

Ta vihkas lollust, professionaalset laiskust ja vaid oma naba ümber toimetavat maailmavaadet. Ja nõudis seda ka teistelt. Uudishimu oli see, mis teda läbi elu edasi viis – uudishimu ja elujanu.

Raske on endale ette kujutada vastuolulisemat inimest, kui seda oli Jaan. Ta võis vahel olla õel, ja oma õeluses ebaõiglane, kui ta oli kriitikuna vihane, aga ka maailma kõige delikaatsem inimene, kui ta suhtles oma sõprade ja perega.