Vaata, kui palju inimesi käis mullu Eestis kinos

«Klassikokkutulek», Eesti rahva suur lemmik.

FOTO: Kaader filmist

Euroopa kõrgema kinokülastuste arvuga riikide sekka tõusnud Eesti filmipublik on aasta-aastalt hakanud üha rohkem huvi tundma kodumaise filmi vastu. Seda näitab 2016. aasta, mille vaadatuim film oli taasiseseisvusaja rekordeid purustanud rahvalik menukomöödia «Klassikokkutulek».

Mulluse kinoaasta jooksul külastas Eesti kinosid 3,29 miljonit vaatajat, kes tõid kassatulu 17,77 miljonit eurot ning tõstsid kodumaiste filmide turuosa teist aastat järjest enam kui 10 protsendile.

«Hea meel on tõdeda, et väikeses Eestis on kinokülastusi ühe inimese kohta 2,5 ja see teeb Eestist ühe kõrgema kinokülastuste arvuga riigi Euroopas,» ütles Eesti Filmi Instituudi (EFI) juht Edith Sepp. «Euroopas on arvamused jagunenud, mis puudutab kinokülastusi ja nende trende. Näiteks, vanas Euroopas käiakse kinos vähem kui varem, tuntakse muret kinode jätkusuutlikkuse pärast, aga uues Euroopas ehitatakse uusi kinosid, mida rahvas aasta-aastalt üha aktiivsemalt külastab.»

Sepa sõnul peegeldab antud trendi ka Eesti 2016. aasta filmilevi, mille esikümnesse jõudis suurte USA filmistuudiote lastefilmide jõulisele ülekaalule vaatamata ka kaks Eesti filmi - «Klassikokkutulek», mis on ühtlasi kaasaegse Eesti vaadatuim ja seni ka suurima kassatuluga film Eesti kinolevis, ning «Päevad, mis ajasid segadusse».

Mulluse kinoaasta jooksul külastas Eesti kinosid 3,29 miljonit vaatajat, kes tõid kassatulu 17,77 miljonit eurot ning tõstsid kodumaiste filmide turuosa teist aastat järjest enam kui 10 protsendile.

Sepa sõnul seisab EFI hea selle eest, et Euroopa film leviks Eesti kinodes. «Euroopa filmide turuosa on erinevates liikmesriikides keskeltläbi 26 protsenti. Viimastel aastatel on Euroopa teiste riikide filmide osakaal Eesti kinolevis olnud stabiilselt 20 protsendi juures, mis on iseenesest väga hea tulemus. Kui siia veel lisada samuti Euroopa filmi segmendi sekka arvestatavate Eesti filmide turuosa ehk veidi üle 10 protsendi, siis on tulemus teist aastat järjest suurepärane.»

Kui Euroopas on kinopileti keskmine hind seitse eurot, siis 2016. aastal maksis keskmine kinopilet Eestis 5,5 eurot. «Piletihinna tõus peegeldub kindlasti ka kassatulus. Esimest korda saab rääkida ka eraldi Eesti filmi kassatulust, mis oli ligi 1,8 miljonit eurot,» sõnas Sepp. «Eesti vaataja armastab kinos käia ja vaatab hea meelega Eesti filmi, isegi siis, kui piletihinnad on tõusutrendis.»

«Soomes näiteks oli 2016. aastal Soome filmi turuosa 30 protsenti. Samas on Soomel oma suurstuudio lastefilm «Angry Birds», mis kasvatas jõudsalt kodumaise filmi turuosa,» ütles Sepp ja lisas, et ehkki Soomes oli kodumaiste filmide vaatajate arv väga suur, siis üldine kinokülastuste arv per capita oli väiksem kui Eestis ehk vaid 1,6.

Angry Birds. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Lätis on kodumaiste filmide turuosa 8,8 protsenti ja kinokülastusi inimese kohta 1,08. Leedus oli kodumaise filmi osakaal turust 18,5 protsenti ning kinokülastuste arv ühe elaniku kohta 1,29.

Tagasi üles