Roboti robinsonaad

Peter Brown «Pöörane robot»

FOTO: Raamat

Robinsonaadist sai pärast Daniel Defoe «Robinson Crusoe» ilmumist aastal 1719 seiklusjutu menukas ja ohtralt viljeldud alaliik. Küll kirjeldatakse ellujäämist üksikul saarel, džunglis, mägedes, koguni võõral planeedil. Hädalistena on kujutatud muidugi meremehi, rändureid ja seiklejaid, aga ka naisi-lapsi ja koguni loomi; nüüd siis robotit.

Tellijale

Browni raamat algab klassikaliselt: torm, laevahukk, osa lastist uhutakse üksiku saare randa. Laev vedas viitsadat uut robotit. Neli neist lükkab laine küll kaldale, aga purunenult. Ainult üks ROZZUM jäi terveks. Uudishimuliku saarma juhuslik käpalöök lülitab roboti sisse. Algab tema «ellujäämise» ja soovimatu pääsemise lugu.

Robinsonist eristab Rozi mitu asja. Ta ei satu palmisaarele, vaid talve karmuse järgi otsustades parasvöötme põhjapoolsemasse külge. Robot ei vaja elus püsimiseks toitu ega vett. Tal pole eelnevat elu, mille juurde tagasi igatseda. Aga toime tulema peab temagi – nii looduse kui ka vaenulike loomadega.

Tagasi üles