Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/03/11/535550t1hfb34.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/31/6298507t1h4ea9.jpg)
Robinsonaadist sai pärast Daniel Defoe «Robinson Crusoe» ilmumist aastal 1719 seiklusjutu menukas ja ohtralt viljeldud alaliik. Küll kirjeldatakse ellujäämist üksikul saarel, džunglis, mägedes, koguni võõral planeedil. Hädalistena on kujutatud muidugi meremehi, rändureid ja seiklejaid, aga ka naisi-lapsi ja koguni loomi; nüüd siis robotit.
Browni raamat algab klassikaliselt: torm, laevahukk, osa lastist uhutakse üksiku saare randa. Laev vedas viitsadat uut robotit. Neli neist lükkab laine küll kaldale, aga purunenult. Ainult üks ROZZUM jäi terveks. Uudishimuliku saarma juhuslik käpalöök lülitab roboti sisse. Algab tema «ellujäämise» ja soovimatu pääsemise lugu.