Nädala plaat. Tagasi normaalsusesse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lehar Lukjanovkriitik

4. veebruar 2017, 11:54

The Flaming Lips

Oczy Mlody

Warner Bros/Bella Union

Hinne: 3

Flaming Lipsi uus album on tunnetuslik jätk nende populaarseimale perioodile, mil ilmusid järjest «Soft Bulletin» ja «Yoshimi Battles The Pink Robots». Vahepealsed biitlite ja Pink Floydi kaverdamised hullumeelsuse võtmes ning Miley Cyrus on peaaegu märkamatult möödunud (kuigi viimane on ka siin tegev) ning Flaming Lips naaseb oma «normaalsusesse», mis siiski kaugel «tavalisest».

Toona, pea 20 aastat tagasi, ilmusid Lipsi muusikasse nüüdseks nendega enim seostuvad kosmiliselt psühhedeelsed elektroonilised kõlad, kummalised sõnad ja naivistlik üle vindi keeratud huumor, mida tasakaalustas aga ka keskmisele popmuusika kuulajale seeditav lookirjutamine lihtsate ning haaravate rütmide ja meloodiatega. Nüüd on kõlapilti lisandunud kõvasti ambient’i, mis muudab stiili rohkem dream-popilikuks, aga see on harmoonias põhikõlaga ja üle pika aja on naasnud lihtne, ent korralik lookirjutamine.

Märksõnad

Tagasi üles