Keskeakriis koidab

Sepultura- Machine Messiah

FOTO: Kuvatõmmis

Sepultura

Machine Messiah

Nuclear Blast

Hinne: 3

Tellijale

Albumi algus on paljulubav, kui tavapärasest Sepulturast pisut aeglasem nimilugu muudab korduvalt suunda ja näitab bändi mitmekülgsust. Kahjuks järgneb arusaamatult palju vanamoodsat thrash metal’it, mis kõik sulab tajus kokku. Tausta lisanduvad pseudo-Araabia/Põhja-Aafrika viiulid külvavad veelgi segadust – kas see on iroonia «Lawrence Of Arabia» teemal või nende kummardus 1970ndate raskerokile? Suurem osa albumist mattub selle thrash-kohtub-viiulitega-veidruse alla ja tekitab tahtmise öelda, et lõpetage pillidega eputamine ja tehke muusikat!

Aga aeg-ajalt üllatatakse ka positiivselt – näiteks instrumentaallugu «Iceberg Dances» on parimate traditsioonide kohane progerokk, koos klassikalise kitarri ja Hammondi soologa, mis kõlab, nagu Al Di Meola oleks (vana) Deep Purple’i uus kitarrist. Kui tempo langeb, kõlab muusika kokku paremini, enamasti aga proovitakse siis kohe taas, justkui häbenedes puhast thrash’i teha, ja tulemus pole veenev. Kogu plaadi kaootilisuse võtab kokku lisaloona paigutatud jaapanikeelse lastelaulu Motörheadi võtmes kaver. Pärast seda tekib paratamatult mõte, et äkki nad tegidki lihtsalt nalja.

Tagasi üles