Rahvusraamatukogus on avatud Veljo Tormise mälestusraamat

Veljo Tormis 7. august 1930 – 21. jaanuar 2017. Foto: Peeter Langovits / Postimees

3. veebruaril annab Eesti Heliloojate Liit rahvusraamatukogule üle Veljo Tormise mälestusraamatu, mis on avatud kaheksanda korruse muusikasaalis.

Märt-Matis Lill, Eesti Heliloojate Liidu esimees: «Rahvusraamatukogu on eriti sobilik koht Veljo Tormise mälestusraamatu jaoks, kuivõrd seal paiknev Tormise kogu on justkui helilooja maailmapildi ehe väljendus ning avab tema unikaalse ja ülimalt isikupärase mõttemaailma laiemaid tagamaid.»

Rahvusraamatukogu seob Veljo Tormisega ka tema unikaalne, ligi 500 nimetusest koosnev rahvamuusikaalane heliplaadi-, raamatu- ja noodikogu, mida saab kasutada rahvusraamatukogu muusikasaalis. Tormise kogus võib lugeda raamatuid põhjala šamanismist või «Kalevala» võrdlusest teiste maailma eepostega, kuulata indiaani, jaapani, heebrea või india muusikat, uurida aafrika ja araabia rütme, püüdes leida ühiseid jooni maailma rahvaste ürgsetes viisides. Samas seisavad reas Jakob Hurda, Oskar Looritsa, Juhan Zeigeri, Herbert Tampere, Ingrid Rüütli jt ulatuslikud kogumikud ning uurimused alates rahvapillidest kuni muistse rauasulatamiseni, rääkimata Veljo Tormise enda heliloomingust heliplaatidel ning noodiväljaannetes.

Rahvusraamatukogu ja Veljo Tormis on tihedalt seotud juba pikki aastaid. Raamatukogu naiskoor alustas esinemisi 1991. aastal Tormise seatud rahvalauluga «Laula, kuni elad», millest on kujunenud koori moto. Koori repertuaaris on ligemale 30 Veljo Tormise teost. Helilooja modernse helikeele kauni kõla saavutamiseks on naiskoor veetnud tunde lauluproovis, kuulanud laulikuid, süvenenud sõnumisse, et tajuda eelkäijate meelekogemust. Tormise lauluväge on kogetud mitmelgi välisreisil: millise lustiga laulsid itaallased ja prantslased üheskoos Karksist pärit rahvalaulu «Ühtelaulmine».

1995. aasta jaanuaris oli kooril suur au kohtuda maestroga lauluproovis, kui ta pühendas neile «Viis eesti rahvatantsu naiskoorile». Oma eheda loomuliku moega ja vaid põgusa kohalolekuga õpetas ta koori rahvalaulu tunnetama, karaktereid eristama ja otsima endas seda lihtsust ning vabadust rahvalaulu esitamiseks.

2008. aasta detsembris sai rahvusraamatukogu oma regilaulu, mille viisi Koeru kihelkonnast valis ja seadis Veljo Tormis ning sõnad kirjutas Ülo Tedre. Kooril on olnud suur rõõm laulda seda igal aastal emakeelepäeva tähistamisel.

Veljo Tormise mälestusraamat on rahvusraamatukogu muusikasaalis 28. veebruarini.