Mineviku digitaalsed varjud

Janar Ala
, kultuuriajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karl Saks on oma lavastuses kõik ise teinud, muusikani välja.
Karl Saks on oma lavastuses kõik ise teinud, muusikani välja. Foto: Kanuti Gildi Saal


Võiks ju ka väita, et alguses oligi drone ja alles pärast seda tulid muud asjad. Drone muusikas tähendab seda, et hoitakse ühte nooti või akordi lõputult ülal. Drone’i eesmärk või efekt ongi teatava lõpmatuse tunde tekitamine, ego lahustamine selles ehk isegi. Drone ei alga ega lõpe, ei kasva ega kahane, drone kestab – see on igavesti kestev olevik. Wikipedias mainitakse muu hulgas, et lääne heliloojad on drone’i kasutanud peamiselt selleks, et luua arhailisi või rustikaalseid atmosfääre.


Noor koreograaf Karl Saks kandideerib möödunud aastal valminud tantsulavastusega «Tšuud» Eesti Teatriliidu auhinnale 2010. aasta parima tantsulavastuse eest. «Tšuud» viis vaataja 11. sajandisse, mil Vene vürst Jaroslav Tark korraldas eestlaste vastu sõjakäigu ning tema kroonikakirjutaja, õigeusu munk Nestor nimetas oma kroonikas eestlasi «tšuudideks». Karl Saks on tolle kroonikakirjutuse ja selles sisalduva liikuva termini «tšuud» enese jaoks müstifitseerinud ning «Drone of Monk Nestor» arendab seda teemat edasi.

Drone’il on omadus ajalised kategooriad – minevik, olevik, tulevik – üheaegselt esile tuua. Karl Saks oma drone’i ja tantsu abil teeb sama – põimib need üksteisega läbi. Tulemuseks on vormiliselt väga nüüdisaegne tants, milles täpsete ja efektselt voolavate liigutustega läbi ruumi kulgeva tantsija märgisüsteemist võib muu hulgas välja lugeda nii õigeusu liturgilisi kombeid ja selle žeste kui ka veealusel technopeol tantsijat.

Kui too liikumine mulle oma hüpnootilisuses midagi eelkõige meenutas, siis ehk arvuti skriinseiverit, mida sa täiesti juhuslikult oled end vaatama unustanud. Pean muidugi tunnistama isiklikku sümpaatiat asjade vastu, mis moodsas vormis sakraalseid teemasid käsitlevad. Äkki halvas see kriitilist meelt.

Drone humiseb, kuid mitte järjekindlalt – seda katkestavad raginad ehk glitch’id (vead elektroonilistes süsteemides). Ka tantsija hüpnootilist, ütleme, et vaikses transis kehast vabaneda püüdvat liikumist häirivad  hoopis vastupidised ja vägivaldsemad impulsid – väljendub see efektsetes poolsaltodes, kukkumistes, kontaktides põrandaga, pearaputustes.

Võib-olla otsib «Drone of Monk Nestor» tehnoloogilise kesta seest kui mitte Jumalat, siis vähemasti hinge. Kindlasti esitab see aga keha tema kahes äärmuses: täielikus, toores ja äkilises füüsilises kohalolus ning punktis, millest järgmine seisund oleks õhk. Nende kahe vahele jääb ilmselt nii mõnigi spekulatiivne ajaloofilosoofiline ja religioosne probleemipüstitus.

Tantsulavastus

Karl Saks «Drone of Monk Nestor»
Kanuti Gildi saalis
esietendus 8. märtsil

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles