Peaaegu et enneolematu! Kiwa ja Raul Meel avavad peaaegu et ühisnäituse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kiwa

FOTO: Kuvatõmmis

Tallinn Art Space galeriis on alates 11. veebruarist avatud KIWA tehno-psühhedeelse graafikasarja näitus «meelemuutus», mis põhineb Raul Meele luuletustel.

Meele 1960ndatel valminud klassikaliste teoste remix'id KIWA-lt väljendavad teksti, teadvuse ja taju suhteid, üritavad modelleerida raskesti käsiteldavat seisundit, kus keel ja tekst väljendavad midagi enamat ülalpool oma funktsionaalsust.

Algoritmidele delegeeritud tekstide remiksimine mikrotasanditel arendab edasi psühhedeelseid visioone laiuvatest infoväljadest ja energeetilistest tasanditest. Eksperimentaalne tekstikäsitlus seostub vältimatult teemadega, nagu teksti suveräänsus, sõna materiaalsus, konkreetne luule ja keele eneserefleksiivsus, mille ampluaa ulatub igapäevastest ja arusaadavatest märkidest kosmiliste tähemustriteni. Kui tekst vahendab maailma, siis teksti muutmine süvatasandil tekitab uusi tajuolukordi ja loob uusi maailmu.

Konkreetne luule oli tähenduslik nähtus lingvistilise pöörde osana, olles seotud 1960–1970ndate kontrakultuuri ja nonkonformistliku kunstiga. Nii psühhoanalüüs kui ka psühhedeelne kultuur aitasid teksti vabastada ratsionaalsusest, uurisid selle vahekorda tajumise ja tunnetusega. Oluliseks muutus ka mitmiktaju aspekt, keele semantiliste, foneetiliste ja visuaalsete elementide ühisväli.

Informatsiooni piiratud leviku kontekstis oli kirjutusmasin kättesaadav tehnoloogia, mis võimaldas omatootlikkust ja oli oluline vahend omakirjastuslikkuse ehk samizdati puhul. Visuaalselt seostus kirjutusmasina šrift ka võimu ja seadusandlikkusega, ametlike käskkirjade mustvalge, tõlgendamist mittesalliva vormiga. Piiratud sõnavabadusega kaasus nn ridade vahele kirjutamine, mis on sümboolne kontekstis, kus keelelt võetakse ära tema esmane, kommunikatiivne funktsioon. 

KIWA käsitluses on teksti tootmine «geneetilisel» tasandil seotud glitch'i ja error'iga. Tahtmatud kõrvalnähud tehnoloogia puhul on sellel sajandil muutunud omaette esteetikaks, olles reaktsioon tehnoloogilisele utoopiale, nagu eelmise sajandi antikunsti voolud traditsioonilisele kunstile. See on XXI sajandi psühhedeelne meetod, kriitiline kognitiivne tehnoloogia, mis töötab mustrite «ära kummitamisega».

Graafikasarja valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Näitus avatakse reedel, 10. veebruaril 2017 kell 18.

Tagasi üles