Habras ja jõuline «Kuuvalgus»

Greta Varts
, filmitegija ja -kriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juan (Mahershala Ali) võtab väikese Chironi (Alex R. Hibberti) oma hoole alla.
Juan (Mahershala Ali) võtab väikese Chironi (Alex R. Hibberti) oma hoole alla. Foto: Kaader filmist

«In Moonlight Black Boys Look Blue» (Tarell Alvin McCraney originaalloo pealkiri, tsitaat filmist)

Näitekirjanik Tarell Alvin McCraney loo põhjal valminud käsikiri ja film «Kuuvalgus» («Moonlight») on üks näide tagasihoidlikust algusest, väikesest eelarvest ja südamega tehtud sisulisest filmist, mis omandab ootamatult laia kõlapinna.

«Kuuvalgus» ei hiilga seni küll suure kasumiga, kuid tegemist on võimsa näitega, kus filmi edu tugineb sellele osutatud tähelepanule, mitte kommertslikule edule. Rääkimata sadadest auhindadest, millega «Kuuvalgust» on nüüdseks pärjatud, kandideerib film ka kaheksale Oscarile. See on tõenäoliselt põhjus, miks muidu piiratud levile määratud film jõuab ootamatult laia vaatajaskonnani, muuhulgas Eesti publikuni.

Noore režissööri Barry Jenkinsi lavastatud film räägib suureks kasvamise loo, mis asetub Miami narkourgaste, randade ning mustanahaliste suletud kogukonna taustale. Kolmeks episoodiks jagunev lugu käsitleb identiteedi küsimust ümbritseva keskkonna survete keerises ja puudutab olulisi teemasid perekonnast, seksuaalsusest, rassist, klassiühiskonnast ning olukordadest, kus isiklik on sunnitud alluma kollektiivsele. See on lugu sisemisest haprusest, mis muudab inimeses oma kuju ja omandab eri värve.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles