Uus telesari: üsna armas superkangelane

David Haller ja Syd Barrett (vastavalt Dan Stevens ja Rachel Keller) hullumajas. Davidi pilgust erilist mõtteselgust just ei sära, aga Syd paistab täpselt teadvat, mis asja ta siin ajab. Foto: FOX

«Leegion» 2017
Loojad: Noah Hawley, Stan Lee; osades Dan Stevens, Jean Smart, Mackenzie Gray, Scott Lawrence, Rachel Keller jt
Neljapäeviti telekanalis FOX kell 22

Koomiksikirjastuste pilvelõhkujatest nõrgub järjest uusi superkangelaste-teemalisi kinofilme ja teleseriaale, ju need endiselt raha sisse toovad. Foxi telekanalil jooksma hakanud «Leegion» eristub peavoolust sedavõrd, et väärib eraldi käsitlust.

Aga kõigepealt natuke piiblilugu. Matteuse evangeelium jutustab meile, et kui Jeesus Galileamaale jõudis, tuli talle vastu rüveda vaimuga inimene. Selle õnnetukese eluase oli hauakambrites, korduvalt oli teda pandud raudu, aga tema rebis ahelad katki ja karjus koleda häälega ja peksis ennast vastu kive. Aga Jeesus ütles talle: «Rüve vaim, mine sellest inimesest ära!» Ja Jeesus küsis temalt: «Mis su nimi on?» Ja ta ütles talle: «Leegion on mu nimi, sest meid on palju.» Ja ta palus Jeesust väga, et ta ei saadaks neid välja sealt maalt. (Mt 5.8–10)

Lühidalt, Jeesus ajas kurivaimud nimega Leegion vaese kannataja seest välja ja need läksid suure seakarja sisse, ms seal lähedal sõi ning sead tormasid järve ja uppusid viimseni ära.

Siinse seriaali peategelase David Halleriga (Dan Stevens) kohtume selles faasis, kus Jeesus veel tulnud ei ole. Teda piinavad kurivaimud, st hääled tema peas. Hauakambrite ja ahelate asemel on üsna moodne hullumaja. Sarja edenedes saame teada, et sellele lisanduvad veel psühho- ja tele- ja pürokineetilised võimed, mida noor mutant paraku kontrollida ei viitsi. Hullukas kohtub David sarja naispeategelase Syd Barretiga (Rahel Keller), kes põeb hapnefoobiat – haiguslikku kartust puudutamise ees. Loomulikult see puudutamine toimub ning vallanduvad meie, lihtsurelike jaoks  mõistetamatud, kuid kohutavad jõud.

Nende paari osa põhjal, mida Fox mulle kui arvustajale eelvaatamiseks pakkus, ei olnud tärkav konflikt heade ja kurjade jõudude vahel nii haarav, et peaks põnevusega järgmist osa ootama. Pigem on järjekordset osa käivitama panevaks jõuks ootus teada saada, kui palju näidatavast on Davidi haige aju sünnitis ning mis nimelt «päriselt» toimud. Loodetavasti hoitakse seda hägusat joont edaspidigi. Samuti paelusid mind selle telesarja teostuslikud aspektid.

Esiteks on Stevens oma kangelase tarvis leidnud päris originaalse rollijoonise. David on närviline, vilava pilguga noormees, umbes nagu segaduses orav või mõni muu simulantide mõju all olev näriline. Lisaks ei anta vaatajale selget aimu, kas hetkel ekraanil toimuv on reaalajas, mõni Halleri piinatud aju ettekujutuse vili või meenutus varasemast ajast. Võime ette kujutada, et ega tal see endalgi päris selge ei ole. Selle poolest eristub loo jutustamine meeldivalt Marveli teistest, üsna sirgjoonelistest sarjadest nagu «Jessica Jones» ning «Luke Cage».

Nii on David esialgse info põhjal superkangelane vaid tinglikult. Kui ta kunagi oma hävitava jõu kontrolli alla saab ja tõsimeelselt hea nimel võitlusse asub, võib kõik palju igavamaks muutuda.

Teiseks paelus mind sarja loojate visuaalne lähenemine loo jutustamisele. Tegelaste kostüümid, interjöörid ning tehnoloogia paistavad aeg-ajalt pärinevat 1960.–1970. aastate Ameerikast, kohati jälle täiesti tänapäevased. Ega meile täpsemalt ei seletata ka, millal tegevus aset leiab. Hullumaja tuletas kangesti meelde filmi «Lendab üle käopesa». Lisaks kasutatakse digitaalseid pildimoonutusvõtteid, näiteks tilt-shift'i (mis tänapäeval juba natuke vanamoeline tundub, see oli kuum sõna nii 2015. aastal). Ning võitlusstseen esimese osa lõpus on esitatud läbi nii naeruväärse prisma, nagu liiguksid tegelased mõnes multikas. Küll on hea, et madina-aspekti surmtõsiselt ei võeta.

Kanoonilises Marveli koomiksipanteonis on Legion suhteliselt vähetähtis tegelane, professor Charles Xavier' ning Gabrielle Halleri poeg. X-meeste universumis on ta negatiivne tegelane, kes ilmus esimest korda koomiksilehekülgedele 1985. aastal. Koomiksiversioon kannatab isiksuse lõhestumise all, kusjuures iga tema isiksus kontrollib erinevat mutandivõimet. Seni on selgunud, et seriaali luues käiakse algupärandiga üsna vabalt ringi, mis minu hinnangul televersioonile avarmaid arenguvõimalusi lubab. Vaatame ja saame teada.

Üks üsna põnev, kuid äärmiselt vähe tõenäoline võimalus on veel õhus. Äkki selgub, et David, tema emalik psühhiaater ja hooldaja Melnie Bird (Jean Smart), sõbratar Syd ja muud kenad inimesed on hoopis PAHAD ja need eemaletõukavad turvistes sõdalased ning kurjakuulutav The Eye (kes on ju igavesti lahe tüüp Mackenzie Gray esituses) HEAD tegelased? See oleks põnev pööre, aga millegipärast ma ei usu, et midagi nii vahvat juhtuda võiks.