Berlinale lühiarvustus: «Trainspottingu» järg ei peta ootusi

20 aastat hiljem: Begbie (Robert Carlyle) aktsioonis. Foto: Kaader filmist

Üheksakümnendate kultusfilm «Trainspotting» seab järjefilmi lati kõrgele. Õnneks pole nelja tüübi ja režissöör Danny Boyle'i energia raugenud ka kakskümmend aastat hiljem.

«T2 Trainspotting» algab kaadriga tänapäeva linnaühiskonna kultuskohast – jõusaalist. Renton (Ewan McGregor) kütab jooksurajal nagu tõeline keskklassi kuningas. Teised kolm pole kahekümne aasta tagusest «minast» nii kaugele triivinud. Minevikuga on aga kõigil oma arved klaarida, mistõttu löövad kired lõkkele, kui Renton oma kamraade pärast kahtekümmend aastat külastab.

Ropp šoti huumor mõjub tänapäeva klanitud ja poliitkorrektses maailmas kui silitus kõrvadele. Kiire montaaž, efektsed kaadrid ja kumisev heliriba äratavad ellu kadunud ajad. Sick Boy (Jonny Lee Miller) sõnab küll Rentonile: «Sa oled turist omaenda nooruses», ent see ei muuda meeste seiklusi vähemrealistlikuks. «Trainspottingu» tüübid ei olegi mõeldud vananemiseks. Lisaks õõnestavad ühiskonda uued väärtussüsteemid, mille vastu võidelda.

Osa Rentoni uuest Kreedost kõlab laias laastus nii: «Vali iPhone, mille tegi Hiina naine, kes aknast välja hüppas, ning pista see oma taskusse» ja «Tee oma hommikusöögist pilti ning looda, et see kellelegi korda läheb». Võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga näib olukord isegi painavam. Kodumasinahullud on asendunud inimestega, kes kriitikalagedas tähelepanuvajaduses iga oma sammu sotsiaalmeedias kajastavad.

«T2 Trainspotting» on saanud kriitikat, sest liigub liiga kaugele Irvine Welshi romaanist «Porno», millel stsenaarium ametlikult põhineb. Samas polegi «T2 Trainspotting» pelgalt raamatu ekraniseering. See on nostalgiline tagasivaade minevikku, nii filmitegelaste kui ehk ka Boyle'i enda jaoks.

Kohati mõjub film vast tõesti liiga klanitult. Veidi nagu Briti korduslavastus Nicolas Winding Refni filmist «Pusher», mis muutis autentselt kujutatud tänavanarkomaanide elu ilustatud virvarriks. «T2 Trainspottingul» on siiski palju enam iseloomu. See on omaette linateos, oma filosoofia ning pisukese nostalgiaga.

Ilus on hingata kinolinalt sisse vabadust, punkarlikkust ja iPhonide vaba maailma hõngu.

«T2 Trainspotting» linastus Berliini festivalil 10. ja 11. veebruaril. Eesti kinoekraanidele jõuab film märtsis.