Sõda, nähtuna läbi koolipoiste silmade

Tallinna õppurite pataljoni ülem Ernst Leithammel koos vennaga. Foto: Rahvusarhiiv

Lähenemas on Eesti Vabariigi 100. sünnipäev ja kaugel pole ka ümmargused juubelid, mis seotud Eesti Vabadussõja sündmustega sajand tagasi. Nii on üsna sobival hetkel raamatupoodidesse jõudnud Merike Jürjo, Aart Nõmme ja Hanno Ojalo koostatud ja kirjastuse Argo välja antud mälestustekogumik, mille keskne teema on koolipoiste tegevus Vabadussõjas.

Koolipoiste algatusel ühineda vabatahtlikult noore vabariigi relvajõududega polnud mitte niivõrd sõjaline kui sümboolne tähtsus. Tegemist oli seltskonnaga, kellel oli nooruslikku usku Eesti Vabariigi püsimajäämisse ja keda ei vaevanud sõjatüdimus ega lootusetuse tunne. Sõja alguses, kui vabatahtlikke tuli kokku vähe, oli igal võitlejal suur väärtus, sõltumata tema sõjalistest oskustest.

Oluline oli eelkõige noorte meeste motiveeritus. Nende eeskuju süstis mobilisatsiooniealistesse meestesse usku, et miski pole võimatu ka suure Venemaa vastu peetud võitluses. Ilmselt tekitas see ka üldist põlgust ja nördimust nahahoidjate suhtes, et «poisiksed» sõdisid, samal ajal kui täismehed jäid äraootavale seisukohale.

Enne Teist maailmasõda sõja(kaitse-)ministeeriumi haldusalas tegutsenud Vabadussõja Ajaloo Komitee kogus 1920.–1930. aastatel hulgaliselt kirjutisi ja mälestusi mitmesugustest Vabadussõda puudutavatest teemavaldkondadest, sh mälestusi õppursõdurite sõjateest (on riigiarhiivis kättesaadavad ka digiteeritud kujul). Paljud nendest kirjutistest leidsid avaldamist erinevates jätkuväljaannetes (Vabadussõja Lood, Vabadussõja Tähistel, Sõdur, Kaitse Kodu, Merendus jt).

Ka käesolev kogumik on suuremas osas koostatud Vabadussõja Ajaloo Komitee avaldatud ja avaldamata materjalide põhjal ning mahutab 21 õppursõduri mälestusi. Koostajad on üritanud hõlmata oma valikus võimalikult laia skaalat, eri relvaliike ja väeosasid. On ka kaks päevikukatket, mis võimaldavad ajastusse vahetumalt sisse elada. Nende jaoks, kelle eelteadmised Vabadussõjast pole ehk kõige põhjalikumad, lihtsustab lugemist korralik sissejuhatus. Samuti on olemas register ja asjakohased illustratsioonid.

Tänapäeval põhinevad teadmised õppursõduritest Vabadussõjas arvatavasti eelkõige Albert Kivikase romaanil «Nimed marmortahvlil», mis sai aluseks ka 2002. aastal valminud samanimelisele filmile. Kuigi tänu ilukirjandusele ja filmikunstile on see episood Vabadussõjast laiemale lugejaskonnale ehk paremini tuntud kui nii mõnigi muu, on mälu värskendamiseks või teadmiste täiendamiseks tollastest sündmustest – nähtuna läbi koolipoiste silmade – selle mälestustevaliku puhul tegemist igati vajaliku, äratundmisrõõmu valmistava ja huvitavaid võrdlusmomente tekitava kogumikuga.

Foto: Raamat

«Koolipoisid Vabadussõjas»

Koostanud Merike Jürjo, Aart Nõmm, Hanno Ojalo

Argo, 2017