Emadust kajastatakse loomingus vähe ning kui seda tehakse, siis on käsitluste juures tunda kristliku traditsiooni mõju. Emarolli ülistatakse ja idealiseeritakse, ümbritsedes selle ebarealistliku pühaduseoreooliga.
Tellijale
Ugalas uuritakse, kuidas olla hea ema ja sealjuures terve mõistuse juurde jääda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neitsi Maarja istub ikka rambelt, salapärane naeratus huulil, ja imetleb oma lahket lapsukest. Iial ei näe me teda Jeesukese tagumikku pesemas või öö läbi röökivat last kussutamas, endal silmad magamatusest pahupidi.
Lavastaja (ja ema) Liis Aedmaa otsustas vaatenurka muuta ning koondas neli naisnäitlejat (ja ema) autorilavastusse «Emadepäev», et kergitada katet emaduse neilt külgedelt, mis avalikkuse eest varju ja kunstist kõrvale jäävad. Tegemist on viimase Ugala black box’is esietenduva lavastusega enne teatri uue maja avamist märtsikuus.