Lavastaja, teatrijuht ning dramaturg Ivar Põllu usub, et kõigel on alati olnud oma praktiline põhjus. Igal kombel ja traditsioonil, mida me truult järgime, on oma asine algus.
Ivar Põllu näitab, kuidas süüa end eestlaseks
Kõik, mis on «alati nii olnud» ning milles ei tohi kahelda, on kord saanud alguse, ning enamasti väga selgelt praktilisest vajadusest. Me oleme alati olnud need, mida me sööme ja tahtnud saada millekski muuks, mida me veel söönud pole.
Päev enne vabariigi sünnipäeva esietendub Ivar Põllu autorilavastus «Praktiline Eesti ajalugu», kus mängivad Maarja Mitt, Maarja Jakobson, Robert Annus ja Tambet Seling. Tartu Uues Teatris lavale jõudva teose kohta ütleb teater, et tegemist on kahevaatuselise muusikalise teraapiaga, aga ka praktilise ekskursiooniga eestlaseks söömisesse, eestlaseks rääkimisse ja eestlaseks laulmisesse. Kõike seda tehakse läbi kulinaaria, kaljujooniste ja Kukerpillide laulude.
Miks just Kukerpillid? Tegijate arvetes on just selle ansambli repertuaaris rahvalaulud ja algupärandid, milles on sees kogu eestlasena elus ja maailmas püsimise teadus. See on suur tarkus, rüütatud arusaadavasse ja söödavasse vormi. Nende lauludes on sees «nagu asjad on», praktiliselt, nagu räägiks seda viguriga vanaisa, kes teab kõike, aga ei hakka sellega viisakusest kelkima, sest see võiks varjutada tema õpetuse vastuvõtmist.
Tartu Uue Teatri lavastus «Praktiline Eesti ajalugu» etendub kahes vaatuses ning sisaldab väga palju muusikat, toidulõhnu, liikuvaid pilte ning ilmselt ka huumorit. Teater hoiatab, et publikut etenduse ajal ümber ei paigutata, ei toideta ega kiusata.