/nginx/o/2017/02/24/6378981t1h5fec.jpg)
Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud piduliku kontserdi muusikalise juhi Erki Pärnoja sõnul valiti esitajateks solistid, kelle loomingus on rahu ja mõtteruum. Esimene eesmärk ei olnud mitte meelelahutus, vaid muusika, mis ei dikteeriks, vaid annaks kuulajale vabaduse ning võimaluse ise mõelda ja tunda.
Pärnoja toob näiteks Siiri Sisaski loo «Kuristi kohal» ajal laval toimunu, mil publikule oli tutvustatud lavastuse üht kangelaselementi pappkasti.
«Keset lugu hakkasid need kastid taevast alla sadama. On toimunud lagunemine ja lõhkumine, toimub mäss, mängu tulevad erinevad sümbolid. Kastidega töötamine võib tähendada tehaseid, tootmist, motoorset tegutsemist argitoimetusi tehes,» selgitab Pärnoja.
«Rongi sümbol aga tekitada mõtteid Rail Balticu teemal, samas tuletada meelde küüditamist. Või et on mehed ja naised, kelle pered on Eestis, aga nad ise töötavad äraelamiseks Soomes. Mäss võib tähendada arusaamatusi ja lagunemist Eesti. Müüre, mis kerkivad ja lahutavad inimesi. Sümboleid on palju, kuid need ei ole üheselt tõlgendatavad. Muusika ja muusikud toetavad seda mitmetimõtlemist. Muusika ei dikteeri, kuidas end tunda või mismoodi mõelda.»
/nginx/o/2017/02/24/6378901t1hed6d.jpg)
«Tahtsime esile tuua ühe inimese. Laval on üks inimene. Mitte midagi muud. Sest kõik algab ühest inimesest: nii kodu, perekond kui riik. Iga inimene on tähtis. Ja see üks inimene peab ise mõtlema. Ka publik koosneb ju algatuseks ühest inimesest. Seetõttu võib kontserdi kohta tulla arvamusi nii palju kui meil täna õhtul oli majas inimesi ja kodudes televaatajaid,» rääkis hinnatud muusik intervjuus Postimehele. «Kõik laval toimuv oli omavahel ühendatud, kõigel oli selles tervikus kindel koht ja põhjusega. Neid ei olegi mõistlik eraldi vaadata, vaid osana millestki suuremast.»
Dirigent Kristiina Poska lisab, et kõiki numbreid saanuks eraldi võtta. «Huvitav on selles kontekstis, et need said päris oma värvingud. Tihti inimesed ootavadki, et neile dikteeritakse, mida nad peavad mõtlema või tundma, sest alles siis tekib arusaamise tunne. See kontsert pakkus aga nii paljude erinevate tundmuste võimalusi.»
Nii Pärnoja kui Poska on kunstnikena juba eos kriitikaga arvestanud. «Kui hakkad aga tegutsema sellest mõttest lähtuvalt, ei tule midagi välja. Sul peab olema majakas, siht, pead endasse ja oma asja uskuma, sellele täielikult pühenduma ning tegema kõike muusika ja kunsti nimel. Kui sinna suunata maksimaalselt energiat ja kontsentratsiooni, hakkavad tekkima positiivsed asjad,» rääkis dirigent.
«Lahmivat kriitikat ignoreerin. Juba seda tooni. Ma ei puutu selliste inimestega igapäevaelus kokku ja ei saa sellega seetõttu arvestada. Kui inimene on aga süvenenud ja otsinud ning tal on tekkinud küsimus või arvamus, siis arukat kriitikat tuleb muidugi vastu võtta. See saab olema põnev, mida inimesed sellest mõtlevad,» lisab muusikaline juht Pärnoja.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/23/6367565t1h66c9.jpg)
Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine asjaosalistele aga nüüd alles algab. Pärnojal on sõprade ringis tekkinud mitme aasta pikkune traditsioon. Sel aastal on arusaadavalt õhtu pisut teistsugune, sest sõpruskond oli pea sajaprotsendiliselt laval. «Aga traditsiooni kohaselt paneme end tavaliselt pidulikult riidesse ja läheme külla heale sõbrale Kristjan Kallasele. Laual on väga head traditsioonilised eesti söögi ja väikesed eesti lipud. Ka edaspidi kavatseme seda koosolemist elus hoida,» sõnas Pärnoja.
Poska ütleb, et elu läheb küll järjest ebakindlamaks, aga inimeses on säilinud vajadus turvalisuse järele. «Seetõttu hakataksegi otsima traditsioone ja juuri, stabiilsust, mis on nii inimlik ja tore.»
Eesti inimestele soovib ta eneseleidmist. «Eriti selle Eestile omase kogu aeg teel olemise juures. Aga leida end mitte lähtuvalt hirmudest, vaid ikka armastusest.»
Pärnoja aga üksteisega arvestamist. «Hoolimist ja häid mõtteid meile kõigile.»
**
Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsert
24. veebruar 2017
/nginx/o/2016/12/19/6189453t1h7811.jpg)