Selgusid Eesti «Oscarite» nominendid

Eesti filmi- ja teleauhinnad ehk EFTAd antakse esimest korda välja 12. märtsil.

Uhke auhinnatseremoonia toimub Nordea kontserdimajas, kõik huvilised saavad galast osa aga Kanal 2 vahendusel.

Kokku esitati Eesti filmi- ja teleauhindadele 244 kandidaati, millest 163 olid televaldkonnast, 81 kandidaati tuli filmimaailmast. Esitatud töid hindas nii tele- kui filmikategooriates 21-liikmeline erialaspetsialistidest koosnev žürii.

Teležürii pandi kokku koostöös kolme telekanaliga, kes valisid esitatud kandidaatide seast loosiga välja 21 žüriiliiget. Filmižürii kandidaatide esitamisel osalesid Eesti Kinoliit, Eesti Operaatorite Liit, Dokumentalistide Gild, Eesti Filmiajakirjanike Ühing, Balti Filmi-ja Meediakool, PÖFF, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Filmitööstuse Klaster ning Kultuurkapitali Audiovisuaalne Sihtkapital. Sarnaselt teležüriiga selgus ka lõplik filmižürii loosiga.

Filmižürii hulka kuulusid filmitegijad, -kriitikud, -levitajad, näitlejad ja teised filmivaldkonnas tegutsevad professionaalid. Teležüriis tegutsesid teleprodutsendid, operaatorid, meediaeksperdid, teleajakirjanikud ja teised telemaastiku asjatundjad. 

Žüriiliikmete antud hinnete põhjal pandi kandideerivatest töödest kokku pingeread, mille tulemusena selgusid mõlema valdkonna nominendid. Kes žüriidesse kuulusid, jääb igavesest ajast igavesti saladuseks.

Rahalisi auhindu konkursile ei tule. Ka see, millised näevad välja auhinnakujud, on praegu veel saladus.

EFTA kõlab nagu BAFTA (Briti filmi- ja teleakadeemia) ja selle auhinnad. «Natuke on sealt eeskuju võetud küll,» tunnistas Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp uut auhinda tutvustades. Filmiinstituut on EFTAde asutaja ja konkursi korraldaja. Eesmärk on tunnustada filmi- ja televaldkonna professionaale ning tutvustada kinokülastajatele ja televaatajatele ka nende erialade esindajaid, kes enamasti kaadri taha jäävad.

FILMIAUHINDADE KANDIDAADID

Parim mängufilm

• «Polaarpoiss», rež Anu Aun, Luxfilm 
• «Päevad, mis ajasid segadusse», rež Triin Ruumet, Kinosaurus Film  
• «Teesklejad», rež Vallo Toomla, Amrion 

Parim režissöör    

• Anu Aun, «Polaarpoiss», Luxfilm
• Triin Ruumet, «Päevad, mis ajasid segadusse», Kinosaurus Film 
• Vallo Toomla, «Teesklejad», Amrion 

Parim naisnäitleja

• Jaanika Arum, «Polaarpoiss», Luxfilm
• Mirtel Pohla, «Teesklejad», Amrion
• Tiina Mälberg, «Ema», Meteoriit 

Parim meesnäitleja

• Hendrik Toompere jr, «Päevad, mis ajasid segadusse», Kinosaurus Film 
• Priit Võigemast, «Teesklejad», Amrion 
• Roland Laos, «Polaarpoiss», Luxfilm 

Parim stsenarist   

• Leana Jalukse, «Ema», Meteoriit 
• Livia Ulman ja Andris Feldmanis, «Teesklejad», Amrion 
• Triin Ruumet ja Greta Varts «Päevad, mis ajasid segadusse», Kinosaurus Film 

 Parim operaator

• Erik Põllumaa, «Teesklejad», Amrion 
• Heiko Sikka, «Polaarpoiss», Luxfilm 
• Sten-Johan Lill, «Päevad, mis ajasid segadusse», Kinosaurus Film 

   Parim helirežissöör

• Horret Kuus, «Ema», Meteoriit
• Horret Kuus, «Polaarpoiss», Luxfilm 
• Matis Rei, «Päevad, mis ajasid segadusse», Kinosaurus Film 

   Parim kunstnik

• Eva-Maria Gramakovski, «Teesklejad», Amrion 
• Jaagup Roomet, «Polaarpoiss», Luxfilm 
• Matis Mäesalu, «Päevad, mis ajasid segadusse», Kinosaurus Film 

Parim monteerija

• Hendrik Mägar, «Päevad, mis ajasid segadusse», Kinosaurus Film 
• Margo Siimon, «Polaarpoiss», Luxfilm 
• Tambet Tasuja, «Ema», Meteoriit 

Parim pikk dokumentaalfilm

• «Armastuse maa», rež Liivo Niglas, F-Seitse 
• «Šuša», rež-d Lauri Lippmaa ja Aivar Valdre, Kopli Kinokompanii 
• «Tule tagasi vabana», rež Ksenija Ohhapkina, Vesilind 

Parim lühifilm

• «Habras maailm», rež Ants Tammik, Vesilind 
• «Mausoleum», rež Lauri Randla, Exitfilm 
• «Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat», rež Janno Jürgens, Alasti Kino 

Parim animafilm

• «Täismaja», rež Kristjan Holm, Eesti Joonisfilm
• «Tühi ruum», rež Ülo Pikkov, Nukufilm 
• «Urbanimatio», rež-d Hardi Volmer ja Urmas Jõemees, Voldik

TELEAUHINDADE KANDIDAADID

Parim tõsielusaade

• «Eesti lood», ETV
• «Meie inimesed», ETV
• «Osoon», ETV
• «Rakett 69», ETV
• «Roaldi nädal», Kanal 2

Parim teleseriaal

• «ENSV», ETV
• «Kuum jälg», Kanal 2
• «Kättemaksukontor», TV3
• «Pilvede all», Kanal 2
• «Õnne 13», ETV

Parim infosaade või publitsistika

• «Aktuaalne kaamera», ETV
• «Pealtnägija», ETV
• «Plekktrumm», ETV2 
• «Radar», Kanal 2
• «Välisilm», ETV

Parim uus saade

• «Heureka», ETV2
• «Kadunud tsivilisatsiooni jälgedes», ETV2
• «Meie maailm», ETV
• «Roaldi nädal», Kanal 2
• «Suur komöödiaõhtu», Kanal 2

Parim meelelahutussaade

• «Eesti laul», ETV
• «Hommik Anuga», ETV
• «Klassikatähed», ETV
• «Ringvaade», ETV
• «Su nägu kõlab tuttavalt», TV3

Parim naisnäitleja

• Elisabet Reinsalu, «Pilvede all», Kanal 2
• Helene Vannari, «ENSV», ETV
• Helgi Sallo, «Õnne 13», ETV
• Luule Komissarov, «Õnne 13», ETV
• Merle Palmiste, «Kuum jälg», Kanal 2

Parim meesnäitleja

• Argo Aadli, «ENSV», ETV
• Harry Kõrvits, «Naabriplika», Kanal 2
• Mait Malmsten, «ENSV», ETV
• Raivo E. Tamm, «ENSV» ja «Õnne 13», ETV
• Tõnu Oja, «Papad mammad», TV3

Parim naissaatejuht

• Anu Välba, «Hommik Anuga», ETV
• Astrid Kannel, «Välisilm» ja «AK», ETV
• Grete Lõbu, «Ringvaade», ETV
• Margit Kilumets, «OP», ETV
• Tuuli Roosma, «Saladused», Kanal 2

Parim meessaatejuht

• Joonas Hellerma, «Plekktrumm», ETV2
• Kristjan Jõekalda, «Nädalalõpp Kanal 2ga», Kanal 2
• Margus Saar, «Iseolemine» ja «AK», ETV
• Marko Reikop, «Ringvaade», ETV
• Urmas Vaino, «Terevisioon», ETV

Parim toimetaja

• Anna Gavronski, «Pealtnägija», ETV
• Indrek Treufeldt, «Kahekõne», ETV
• Kajar Kase, «Ringvaade», ETV
• Mihkel Kärmas, «Pealtnägija», ETV
• Marii Karell, «Radar», KANAL 2, 

Parim operaator

• Kristjan-Jaak Nuudi, «Klassikatähed», ETV
• Margus Malm, «Su nägu kõlab tuttavalt» ja «Me armastame Eestit» juhtoperaator, TV3
• Raul Priks, «Su nägu kõlab tuttavalt», TV3
• Raul Priks, «Eesti laul», ETV
• Tauno Sirel, «Su nägu kõlab tuttavalt» ja «Me armastame Eestit» TV3

Parim režissöör

• Ain Prosa, «Kättemaksukontor», TV3
• Eva-Katariina Taimre, «Eesti laulu» finaal, ETV
• Ove Musting, «Eesti laulu» finaal, ETV
• Marianne Kõrver, «Roaldi nädal», Kanal 2
• Ülle Õun, «Mi» ja «Klassikatähed», ETV

ETV riisub koore

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Hendrik Alla kommetaar

Eesti filmi- ja teleauhindadele esitati 163 televaldkonna kandidaati, millest nominatsioonini jõudis 60. Kui telesaated-tegijad panna järjekorda kanalite järgi, siis kõige rammusama koore riisub ETV, kes kogub 36 nominaatsiooni, järgneb Kanal 2 13 nominatsiooniga ning sealt edasi siis TV3 seitsme ning ETV2 nelja esiletõstmisega.

Tundub, et Eesti teleturg ei ole nii suur, et talente ja ideid igasse kanalisse võrdselt jaguks. Miks lõviosa, 2/3 nominatsioone ERRi kanalitesse läks?

Võimalusi on mitu. Esiteks raha. Võtame eelduseks, et parimad tegijad leiavad avatud turul võimaluse oma võimete eest kõrgeimat tasu küsida. Peame järeldama, et riiklikult rahastatav telekompanii suudab reklaamirahast elatuvad kommertskanalid lihtsalt üle maksta. Aga näiteks Roald Johannson lahkus ETV mainekast «Pealtnägijast» ning töötas Kanal 2s üles oma infosaadete nominentide hulka jõudnud «Roaldi nädala».

Teiseks loominguline vabadus versus reiting. Kas ei võimalda reklaamiandjate ootused teha nii kvaliteetset televisiooni, et see paneks professionaalse žürii punkte andma? Jällegi väheusutav, sest Kantar EMORi vaadatavusuuringus järge ajades selgub, et need saated, mida hindasid kõrgelt kohtunikud, figureerivad ka vaadatuimate saadete edetabelite ülaosas. Ühe erandiga: Kanal 2 «Reporter» on küll kõrge vaadatavusega, aga parima info- või publitsistikasaate kandidaadiks ei pääsenud.

Konkurents ideede pärast? Selles valdkonnas purelevad omavahel kommertskanalid. Eelmise aasta alguses tõid nii Kanal 2 kui TV3 samal nädalal välja sarnase struktuuriga komöödiasaate, mida rahvusvahelisel turul tuntakse nimega «Comedy Combat». Aga kui Kanal 2 oli saateformaadi ausalt ostnud, siis TV3 süüdistas formaadi õiguste omanik Eccho Rights selges varguses. Kanal 2 «Suur komöödiaõhtu» on parima uue saate nominent, TV3 «Pühapäev Sepoga» aga mitte. Mis siis, et viimase vaadatavus oli mõnevõrra parem.

Üks väheseid kategooriaid, kus erakanalid ERRi mõnevõrra edestavad, on meelelahutuslikud teleseriaalid. Neid ei tooda mitte telekanalid, vaid sõltumatud stuudiod, mis oma loomingut siis kanalitele müügiks pakuvad. Ilmselt on erakanalite sisseostjad siin nõudlikuma pilguga pakutavat vaadanud. 

Tore, et auhindu saab, aga…

Foto: Postimees.ee

Tiit Tuumalu kommentaar

Tuleb tunnistada, et erilist elevust filmiauhinna kandidaatide nimekiri ei tekita. Isegi see mitte, et kolmel filmil on kandideerimisi enam-vähem võrdselt – «Polaarpoisil» ja «Päevad, mis ajasid segadusse» kaheksas, «Teesklejatel» seitsmes kategoorias – ja intriig võiks olla justkui õhus.

Küllap on põhjus ka selles, et parimad filmid on juba nii- või naapidi välja sõelutud. Seda on teinud nii filmiajakirjanikud kui kultuurkapital, viimane traditsiooniliselt telepildi vahendusel, rahvaski saab oma sõna öelda – valida Kroonika meelelahutusauhinna saaja. Ja konkurentsiga on meil, nagu on – see kipub jääma hõredaks, kriitiline mass on veel liiga õhuke. Kõik, kes vähegi midagi kaalukamat korda saadavad, saavad ka esile tõstetud. Kultuurkapital on siin piisavalt paindlik – valmis reageerima vastavalt vajadusele, märkama ka neid, kes muidu märkamata jäävad.

Mõni üllatus siiski on. Näiteks: «Luuraja ja luuletaja» ei kandideeri mitte üheski kategoorias. Heliloojate kategooriat pole üldse, justkui nemad ei olekski filmi autorid. Või kas stsenaariumi hinnatakse filmi või ikka stsenaariumi enese järgi?

Loodetavasti mahuvad lõpuks auhinnatseremoonia telepilti ka monteerijad, helirežissöörid ja kunstnikud, keda kuuldavasti taheti vähemalt esialgu sealt kurioossel kombel välja jätta. Kõigi nende erialade esindajad, kelle pärast EFTAsid ju osaliselt välja antaksegi, vähemalt eesmärgi sõnastuse poolest: tutvustada kino- ja televaatajatele lähemalt ka neid, kes enamasti kaadri taga on. Ja siduda võiks nende väljaandmise mõne Eesti filmi- või teleajaloo olulise daatumiga. Nagu kirjandusauhindade puhul, mida antakse välja emakeelepäeval.

Tegelikult on tähelepanuväärne, kuidas uhkeid auhindu tekib filmikunsti hindamiseks üha juurde, aga peamist – raha filmide tegemiseks – mitte. Midagi on viltu.