/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2015/10/01/4544683t1h5cf5.jpg)
Kas kohupiima saab kohukestest?, kas maakera on lapik?, kas puude taga on mets? küsib Tallinna Kunstihoones avatava näituse «Elust maal» kuraator Mari Kartau, kes teab, et need vindiga küsitud laused ei töga mitte suusoojaks, vaid täkkesse.
Kevadnäitus vaatleb elu maal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kunstnike Liidu ja kolmekümnendat juubelit tähistava Maalehe koostööst sündinud näituse jaoks loodud taiesed on selle elavaiks tunnistajaiks, sest nagu tõdeb kuraator: nad vahendavad pigem reaalsusekauget nostalgilist, romantilist ja utoopilist pilti maaelust.
Suurele osale kunstirahvast on «kevadnäitus» oluline ja üksteiselt mõõtu võtta võimaldav sündmus. Eesti Kunstnike Liit on püüdnud iga-aastast üritust mitmekesistada küll kujunduse, küll esinejate valiku, küll huvitavate teemapüstitustega. Kunstnike Liidu esimehe Vano Allsalu sõnul on Eesti Kunstnike Liidu ülevaatenäitus nagu kevad: see saabub kindlasti, ent võib eelmisest dramaatiliselt erineda.
4. märtsil avataval kevadnäitusel proovitakse kaardistada olukorda ja vaadata kui lähedale annab astuda maarahvale. Maalehe peatoimetaja Andres Eilart: «Juubeli puhul otsustasime maateemad Eesti peaväljakule tuua. Kaasasime selleks lugejaid ja kunstnikke, et üheskoos teha midagi suurejoonelist ja erilist. Alati aitab üks tummine tükk head eesti kunsti tabada teemat kõige rabavamalt ning jäädvustada elu kõige kestvamalt».
Iga näitusekorraldaja toob endaga kaasa oma kogemuse ja seda jaganud loojad. Pealinna kunstielule alternatiive otsinud Mari Kartau on ärgitanud end Tallinnas näitama ka Pärnu, Uue-Antsla, Kõima, Mooste, Lauka, Viiratsi, Põlva, Võru, Lehola, Lihula, Türi, Läsna, Kõnnu ja Tartu tegijaid, kes muudavad reeglina kammerliku aastanäituse üldpildi jõulisemaks ja värvikamaks. Maalehe 2. märtsi erinumber ja näituse kujundus järgivad näituse teemajaotusi, näitusegiidina toimiv leht pühendab suure osa oma mahust näitusel esinevatele kunstnikele ja nende teostele.
Näitusel osalevad kunstnikud Aleksei Shatunov, Andres Koort, Andrus Joonas, August Künnapu, Danel Kahar, Edgar Tedresaar, Eero Ijavoinen, Einar Vene, Enn Põldroos, Erika Tammpere, Erki Kasemets, Eve Viidalepp, Evelyn Grzinich, Evi Tihemets-Viires, Fideelia-Signe Roots, Grisli Soppe-Kahar, Hannah Harkes, Heli Tuksam, Jaan Elken, Jane Remm, Jarõna Ilo, Juhan Soomets, Jüri Kass, Kaarel Kütas, Kadi Kübarsepp, Kadi-Maarja Võsu, Kadri Bormeister, Kaire Nurk, Karl-Kristjan Nagel, Katrin Piile, Kelli Valk, Lembit Sarapuu, Leonhard Lapin, Liisa Kruusmägi, Loit Jõekalda, Maara Vint, Maigi Magnus, Mall Paris, Mare Mikof, Margus Sorge Tiitsmaa, Mari Roosvalt, Mari Prekup, Maria-Kristiina Ulas, Marje Üksine, Marju Bormeister, Martin Saar, Mauri Gross, Merike Sule-Trubert, Miljard Kilk, Naima Neidre, Nelly Drell, Peeter Laurits, Per William Petersen, billeneeve, Pille Ernesaks, Piret Ellamaa, Piret Meos, Piret Mildeberg, Piret Bergmann, Priit Pangsepp, Rait Prääts, Rait Rosin, Rao Heidmets, Rein Mägar, Siim-Tanel Annus, Silja Saarepuu ja Villu Plink, Silver Vahtre, Silvi Liiva, Sirje Eelma, Sofi Aršas, Katrin Valde ja Sven Saag, Tanel Tolsting, Tarmo Roosimölder, Tarmo Puudist, Tarvo Kaspar Toome, Tauno Kangro, Terje Ojaver, Tiina Tammetalu, Tiit Jaanson, Tiit Pääsuke, Tiiu Kirsipuu, Tiiu Pallo-Vaik, Toomas Kuusing, ---> Noolegrupp, Tuuliki Avango, Uno Roosvalt, Valev Sein, Vilen Künnapu; näituse on kujundanud Terje Ojaver.