Kumus avatakse näitus Tallinna ja Moskva kultuurikontaktidest

Janar Ala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Vint
Tõnis Vint Foto: Kuvatõmmis

3. märtsil avatakse Kumus näitus "Sümmeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel."

Näitus käsitleb Moskva ja Tallinna kunstikontakte 1960.–1980. aastatel. Vaatluse all on kõnealuse kunstitelje kõige krestomaatilisemad esindajad Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel ning nende loomingu uuenduslikum osa, mis seondus nõukogude ajas omaette fenomeniks tõusnud populaarteadusliku kirjandusega, aga ka spetsiifiliste audiovisuaalsete lahenduste kasutamisega.

Fotograafia, filmi ja televisiooni lai levik 20. sajandil tõi kaasa maailma hoogsa visualiseerimise. See põhines sajandi alguses väljakujunenud teadusliku teadmise, modernistliku kunsti ja uute pildilise taasesitamise tehnoloogiate liidul.

1960.–1980. aastate suletud nõukogude süsteemi tingimustes oli argipäeva visualiseerimine range ideoloogilise kontrolli all. Seetõttu oli tegevusalades, mida ei peetud ideoloogiliselt esmatähtsateks – graafilises disainis, animatsioonis, tarbekunstis, ruumikujunduses –, rohkem eksperimenteerimisvabadust. Tallinn-Moskva kultuurisilla rajamises osalenud kunstnikud Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint ja Raul Meel võtsid vahetult osa uue kujundimaailma loomisest ja arendamisest.

1960. aastate sula oli Nõukogude Liidus uudsuse poole pürgivate poliitiliste ja kultuurireformide aeg. Teadusavastuste, tehnikasaavutuste ja tolle aja humanitaarias esile kerkinud probleemide mõjul mitmekordistusid populaarteaduslike väljaannete tiraažid ja arenes teadusulme žanr. Teaduslike mõistete tinglikkus ja kujutamatus andis kunstnikele palju võimalusi eksperimentideks. Populaarteadusliku kirjanduse illustreerimine muutus kiiresti valdkonnaks, kus uus visuaalne keel kujunes välja kõige terviklikumal kujul. Juri Sobolev, Ülo Sooster ja Tõnis Vint töötasid sellise kirjanduse illustreerimiseks välja uuendusliku esteetika. Nad ühendasid tollast maailma kajastavad kujutised – ülesvõtted kosmosest, mikroorganismide suurendatud jäädvustused, mitmesugused graafikud ja joonised – tsitaatidega renessansiaegsest ja modernistlikust kunstist. Raamatute ja ajakirjade kujunduses hakati kasutama moodulvõrku –veergude organiseerimise viisi, mis levis 1950. aastate keskel Saksamaal ja Šveitsis. Uus esteetika, mis põhines postmodernistlikul mängul ja moodulvõrgu rangel struktuuril, muutus universaalseks koodiks, mis võimaldas kunstnikel väljendada kaasaegsust väga erinevates meediumites – graafikas, animatsioonis, slaidfilmides.

1960. aastatel lõid Juri Sobolev ja Tõnis Vint suuri graafikasarju, mille uus visuaalne keel arenes uue humanistliku maailmavaate kontekstis. Neis töödes on märgatav tantristliku kunsti ja idamaade vaimsete praktikate mõju. Ülo Soosteri, Juri Sobolevi, Tõnis Vindi ja Raul Meele loomingulised eksperimendid uue visuaalsuse valdkonnas moodustavad Eesti ja Venemaa kunstiajaloos olulise peatüki, mis pole kaotanud oma aktuaalsust tänaseni.

Kuraatorid: Anna Romanova, Eha Komissarov

Kujundajad: Raul Kalvo, Helen Oja

Koordinaator: Elnara Taidre

Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles