/nginx/o/2017/02/28/6396009t1he1fa.jpg)
Eelmise sajandi 60ndad on läänemaailmas ennekõike tuntud kui poliitilise turbulentsi kümnend, kuid vähemalt niisama oluliseks ja murranguliseks osutusid need aastad ka kirjanduses.
Eelmise sajandi 60ndad on läänemaailmas ennekõike tuntud kui poliitilise turbulentsi kümnend, kuid vähemalt niisama oluliseks ja murranguliseks osutusid need aastad ka kirjanduses.
Prantsusmaal asutasid Raymond Queneau ja François Le Lionnais kirjandusrühmituse Oulipo, beat-põlvkonna järgses Ameerikas ilmusid üksteise järel Joseph Helleri «Catch-22», Thomas Pynchoni «V» ja Donald Barthelme «Come Back, Dr. Caligari», nende vahel jõudis New Yorgis lavale Edward Albee «Who's Afraid of Virginia Woolf?»