Bob Dylan: tõe-eelse maailma minimalist (1)

Tiit Kändler
, teadusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
FILE - This July 22, 2012, file photo shows U.S. singer-songwriter Bob Dylan performing onstage at "Les Vieilles Charrues" Festival in Carhaix, western France. Dylan won the 2016 Nobel Prize in literature, announced Thursday, Oct. 13, 2016. (AP Photo/David Vincent, File)
FILE - This July 22, 2012, file photo shows U.S. singer-songwriter Bob Dylan performing onstage at "Les Vieilles Charrues" Festival in Carhaix, western France. Dylan won the 2016 Nobel Prize in literature, announced Thursday, Oct. 13, 2016. (AP Photo/David Vincent, File) Foto: David Vincent/AP

Kõnelda tõejärgse poliitika saabumisest on sama napakas, nagu kõneles Ameerika politoloog Francis Fukuyama ajaloo lõpust oma 1992. aasta raamatus. Mul õnnestus Fukuyamat intervjueerida tema Tallinna etteaste eel, kuid mehel polnud mulle midagi ütelda. «Ajaloo  lõpp on jõudnud Eestisse,» pealkirjastasin viimases hädas oma 2001. aasta 10. mail ilmunud loo. «Mida sa siis lootsid?» päris mult Lennart Meri.

Sama nüüdki. Kas keegi oskab ütelda, millal oli tõe-eelne või faktide-eelne poliitika?  Tõejärgsuse laskis 1992. aastal lendu lahkunud serbia-ameerika näitekirjanik Steve Teschich, kirjeldades Watergate’i, Iraani-kontrat ja Lahesõda. Selle tõstis uuesti kilbile blogija David Roberts 2010. aastal. Pole vaja sügavamale kaevuda.

Elu tekkest alates on maailm ajanud «tõejärgset» poliitikat. Muidu poleks üherakulistest bakteritest arenenud keerukamad loomad, muidu poleks tekkinud inimlaste koostöö (üksi mõne looma maha nottinud sell võis selle metsas ka üksi nahka pista). Tuleme lähemale, meenutame bolševikke: kas oleks tõe-eelse poliitikaga saanud teoks see, mis sai? Oleme tõejärgsuses elanud kogu meie elu. Ah et ajakirjandus on läinud hukka? 1920. aastatel ronis ajakirjandus buumi. Kui 1927. aasta 8. mai hommikul Charles Nugesser ja François Coli Pariisi lähedalt oma lennukiga vaevaliselt õhku tõusid, et esimesena ületada Atlandi ookean, saabusid järgmisel päeval Pariisi lehtede kaudu rõõmustavad uudised: kangelased olid jõudnud Hudsoni jõe suudmesse. Pariis jooksis tänavaile juubeldama. Peagi selgus, et uudis oli välja mõeldud. Mehi pole leitud siiani. Nii Inglismaal kui ka Ameerikas tekkis roppu moodi väljaandeid, mille eesmärk oli äratuntava reaalsuse peaaegu täielik eiramine. Ja neil läks hästi, nii et isegi New York Times pidi malli võtma.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles