/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/02/6400871t1h2e38.jpg)
Ammu pole olnud võimalust stiilipuhast Dracula-filmi näha. Kõigi jaoks, kes sellise järele on igatsust tundnud, tuli Eesti vabariigi sünnipäeval kinodesse Gore Verbinski film «Vastumürk tervisele». Igavesti stiilne kinotükk!
Tellijale
Šveitsi erakliinikus sooritati ebainimlikke eksperimente (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Verbinski filmis prevaleerib vorm sisu üle. Mäletame, et just tema tegi «Kariibi mere piraatide» triloogia, pärast seda veel «Rango» ja «Ulja ratsaniku». «Vastumürk» astub neist filmidest nii pika sammu eemale kui võimalik. Kui midagi, siis võib seda võrrelda Verbinski 2002. aasta filmiga «Ring» (Jaapani 1998. aasta õudusfilmi «Ringu» Ameerika versioon). Verbinski võiks veel mõne õuduka teha, need tulevad tal hästi välja.
Film algab Wall Streeti pilvelõhkujate vahel, kus üks keskealine ületöötanud maakler südamerabanduse saab. Tema kohale astub meie peategelane, karjäärihimuline Lockhart (Dane DeHaan). Kaks finantsfirmat hakkavad ühinema ja moodustama maailma üht mõjukamat rahaimpeeriumi. Mõningate formaalsuste «triikimiseks» on vaja, et ühe firma asutajaliige Pembroke samuti New Yorgis viibiks. See aga istub mingis hirmkallis Šveitsi erakliinikus ja saadab sealt segaseid sõnumeid elu mõttest.