Filmitegemise annet oli Komissarovil rohkemaks

Kalju Komissarov filmi «Metskapten» võtetel Jaltas. Aasta on 1971. Foto: Enn Säde

Maris Balbat, kes töötas aastatel 1969-1977 Tallinnfilmi toimetajana ja toimetas ka filme «Metskapten» ja «Tavatu lugu», arvab, et Kalju Komissarovil ei õnnestunud filmivaldkonnas oma täit annet realiseerida.

«Kalju Komissarov töötas aastail 1968-1974 Tallinnfilmis, tehes seal lavastajana kolm pikka mängufilmi: «Valge laev», «Tavatu lugu» ja «Metskapten». Filmis «Viimne reliikvia» oli ta Grigori Kromanovi kõrval teiseks režissööriks.

Otse lavakunstikateedrist tulnud Komissarov oli tollal Tallinnfilmi noorim režissöör, ta tõi endaga kaasa värsket suhtumist ja uusi mõtteid. Paraku jäid ta mitmed ideekavandid ja ka üks ta enda stsenaarium realiseerimata stuudio juhtkonna konservatiivsuse tõttu. Konjunktuurse filmiga «Valge laev» õnnestus tal küll avada endale tee paari järgmise filmi tegemiseks, kuid kui tal 1974. aastal avanes võimalus saada Noorsooteatri peanäitejuhiks, jättis ta Tallinnfilmi selja taha.

Potentsiaali filmitegemiseks oli tal ilmselt rohkem, kui tal seda teoks teha õnnestus. «Metskapten» Jüri Järvetiga peaosas osutas ta oskusele töötada näitlejaga, kuid tervikuna kippus film teatraalseks jääma; «Tavatus loos» katsetas ta mõnede filmieksperimentidega, aga sisuliselt jäi too film Moskva kinokomitee nüsimiste ja kärpimiste tõttu hambutuks.

Raske öelda, kas filmitööle edasijäänuna võinuks ta ekraanile tuua ka mõne tolleaegse tippfilmi, aga eeldusi ja annet tal selleks oli. On kahju, et Komissarovit ei olnud Tallinnfilmi lavastajate hulgas, kui stuudios asjatult ootas sobivat lavastajat Tarkovski stsenaarium «Hoffmaniaana». Kujutlen, et Komissarov oleks selle lavastajana tugevamini kui seni võinud jätta oma nime Eesti filmi ajalukku.»