NUKU teatris etendub sõnadeta lavastus alla-aastastele

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NUKU beebilavastus «Nutude salajutud»
NUKU beebilavastus «Nutude salajutud» Foto: Nuku

12. märtsil esietendub NUKU teatris heliline beebilavastus «Nutude salajutud», mis mõeldud kõige noorematele teatrikülalistele. Esmakordselt Nukuteatri ajaloos on saali oodatud väikelapsed, kel vanust alla aasta ning nende vanemad.

Nagu beebidki, kes suhtlemisel ei kasuta sõnu, on ka «Nutude salajutud» sõnadeta lavastus. Lugu antakse edasi visuaalide ja mängu kaudu, olulisimal kohal väikelaste tähelepanu püüdmiseks ja neile tunnete edastamiseks on helid. Lavastaja Maria Usk sõnab, et helid saadavad inimest juba enne sündi, kui kõhusolija pole veel näinud maailma ega oma vanemaid. «Heli paneb pisikese inimese pead pöörama ja uurima, et mis see seal on,» kinnitab Usk.

Lavastus sündis suuresti grupitööna, kus oma panuse andsid võrdselt nii lavastaja, kunstnik Gerli Mägi, näitlejad Katri Pekri ja Kadri Kalda, hingamisterapeut ja näitleja Kleer Maibaum Vihmar, lastepsühholoog Leena Mari Õim kui ka beebid ja nende vanemad.

«Esimesel kohtumisel lastega asetasime iga lapse tekile, millel olid kõikvõimalikud esemed alates abstraktsetest kujunditest kuni nukkudeni välja. Vaatasime, mida laps märkab ja mida ta tegema hakkab. Järgmisel kohtumisel näitasid näitlejad juba meie lugu – laste jaoks lavakeelde tõlgituna,» kirjeldab lavastaja prooviperioodi üht olulist osa. Lavastuse väljendusviisile on lähenetud barokselt, sest selgus, rahu ja detailidesse süvenemine on omane nii barokile kui väikestele lastele.

Lavastuse aluseks on koostöös Kleer Maibaum Vihmariga sündinud improvisatsioonid, mis lähtusid trupiliikmete lapsepõlve- ja sünnikogemustest. «Nutude salajutud» räägib armsate fantaasiategelaste nutude abil täiskasvanu ja lapse vahel eksisteerivast armastusest. Loos näeb, kuidas vastandlike karakteritega tegelased – Kurbusenutu ja Rõõmunutu – maailma sünnivad ja suhtuvad. Saame aimu sellest, kui erinev on ettevaatliku ja ettevõtliku tegelase maailmanägemine. «Me tahame juhtida tähelepanu sellele, et nutmist ei peaks keelama või häbenema – kurbuse tõttu nutmine on tasakaaluka inimese jaoks sama vajalik kui rõõmu pärast nutmine,» seletab lavastaja Usk.

«Nutude salajuttude» etendustel on publik ja lava teineteisele lähemal kui tavaliselt. Etenduse lõpus kaasavad näitlejad lapsed mängu ja lavakujundus ulatub ka publikualasse – vaatajad istuvad mustikakujulistel tumbadel, kuna mustikad on selle loo kesksed võluvahendid. Saalis on tavapärasest rohkem valgust ning etendus ise kestab umbes 25 minutit.

Lavastuse «Nutude salajutud» lavastaja on Maria Usk ning kunstnik Gerli Mägi. Muusikaline kujundaja on Mari Amor ning valguskunstnik Targo Miilimaa. Laval tegutsevad näitlejad Katri Pekri ja Kadri Kalda, lava taga toetavad etenduse juht Reet Loderaud ja lavameister Joonathan-Anty Adamonie. Lavastus on mõeldud väikelastele vanuses 10 kuud kuni kaks aastat ja nende vanematele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles