/nginx/o/2016/12/02/6137647t1h1913.jpg)
«Elu on olemuselt lugu,» sedastab eesti elulugude teenekamaid kogujaid ja uurijaid, kirjandusteadlane Rutt Hinrikus, mööndes, et «siiski esineb elulugu kui narratiivne tervik argikommunikatsioonis harva, pigem jutustatakse eluloofragmente.»
«Elu on olemuselt lugu,» sedastab eesti elulugude teenekamaid kogujaid ja uurijaid, kirjandusteadlane Rutt Hinrikus, mööndes, et «siiski esineb elulugu kui narratiivne tervik argikommunikatsioonis harva, pigem jutustatakse eluloofragmente.»
Jutustamine on esitus, mille erinevad vormid (intervjuu, pihtimus, mälestus, päevik jts) nihutab eluloojutustuse kirjanduse piirimaile või koguni kirjandusse endasse, nõnda et võime rääkida autobiograafilisest romaanist. «Kirjanduslikkus» ilmutab end ka faktitegelikkust, kunagisi olukordi ja sündmusi ümbritsevas hinnangute, erinevate fookuste, kõrvallugude, «oleksite»-maailma mudelites, rääkimata lugudes esitatud isikute kirjanduslikest portreedest. Ikka läheb vaja võrdlusi. On emotsioone, mille diapasoon ulatub imetlusest iroonia ja eneseirooniani. Elulookirjandus kujutab endast hübriidžanrit.