Naiste õigused näitusel

#naistEST kolmiknäitus ja filmiõhtud võtavad vaatluse alla naiste õigused ja soolise võrdõiguslikkuse. Foto: #naistEST

#naistEST kolmiknäitus ja filmiõhtud võtavad vaatluse alla naiste õigused ja soolise võrdõiguslikkuse.

8. märtsil avati Okupatsioonide muuseumis naisliikumist Eestis, Prantsusmaal ja Põhjamaades erinevate vaatenurkade alt käsitlev kolmiknäitus «#naistEST». Samanimelises üritustesarjas linastuvad ka mängufilmid kinos Artis ja dokumentaalfilmid Okupatsioonide muuseumis.

2017. aastal täitub Eesti naisliikumise teekonnal mitu silmapaistvat tähtpäeva: sajand tagasi said siinsed naised valimisõiguse ja toimus esimene Eesti naiste kongress. 110 aastat tagasi asutati Tartus esimene naisi koondav selts ning 130 aastat tagasi sündis Eesti naisliikumise suurkuju Marie Reisik. Selle tähistamiseks avatakse Okupatsioonide muuseumis kolmiknäitus, kuhu kuulub: Prantsuse fotograafi ja feministi Nicole Miqueli kolmest fotoseeriast koosnev «Cherchez la femme» («Otsige naist»), Eesti ajaloolase Evelin Tamme koostatud näitus Marie Reisikust «Eesti naisliikumise juubeliaasta: Marie Reisik 130» ja Rootsi Instituudi koostatud fotonäitus «Feministliku välispoliitika teerajajad. Naised Rootsi diplomaatias alates 1632 kuni tänapäevani».

Kas feminism on vananenud kontseptsioon või peegeldab tänaseid probleeme ühiskonnas? Näituse «Eesti naisliikumise juubeliaasta: Marie Reisik 130» koostaja Evelin Tamm: «Eesti naised on sada aastat saanud valida ja olla valitud, kuid nii meie naiste osalus esinduskogudes kui ka feministlike ja naistele oluliste poliitikate arutelu, samuti avalikkuse teadmine naisliikumise ajaloost ning feministlikust mõtteloost on endiselt vähene. Nii juhtubki, et tänaseks rohkem kui sajandi kestnud palgalõhe debatt algab ikka veel küsimusest, kas see üleüldse ongi probleem?»

Kuid need probleemid ei ole aktuaalsed üksnes Eestis. Kolmiknäitus annab võimaluse mõtestada feminismi läbi rahvusvahelise prisma, andes teemale piirideülese dimensiooni.

Prantsuse Instituudi direktriss Anne Chounet-Cambas sõnul on nii Eestis kui Prantsusmaal probleeme soolise võrdõiguslikkuse vallas: «Eestis on naiste ja meeste palgalõhe Euroopa suurim, 30%, Prantsusmaal 26%. Samuti on nii Eestis kui Prantsusmaal koduvägivald tõsine probleem; Prantsusmaal sureb üks naine iga kolme päeva tagant oma kaasa löökide tõttu. Samas on Eesti üks väheseid Euroopa riike, kus vanemahüvitist makstase kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni. Prantsusmaal võimaldab riik emal lapsega koju jääda enne ja pärast sünnitust kokku 4 kuud,» ütleb Cambas.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktori Christer Haglundi sõnul on Põhjamaades naiste osalemist võrdsetel alustel nii poliitikas, töös kui tegelikult kõigis eluvaldkondades peetud tähtsaks väga pikalt – maamärk on 1906. aasta, mil Soome naised said esimeste naistena Euroopas õiguse valida. «Põhjamaades on rohkem naisi tööturul ja rohkem mehi isapuhkusel kui ei kusagil mujal maailmas. Siiski pole ka Põhjamaades olukord veatu ning seepärast töötatakse ka praegu selle nimel, et soolist võrdõiguslikkust näiteks töökohtadel edendada.»

Okupatsioonide Muuseumis näeb 16. märtsist kuni 30. aprillini tasuta dokumentaalfilme Põhjamaadest ja Prantsusmaalt ning toimuvad aruteluõhtud.

#naistEST on Prantsuse Instituudi, Okupatsioonide Muuseumi, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse, Feministeeriumi ja Eesti Inimõiguste Instituudi koostöös sündinud ettevõtmine, mille eesmärk on tõstatada mitmekülgse üritustesarjaga küsimusi kirjutamata reeglite kohta ühiskonnas, süvendada diskussiooni ja juhtida tähelepanu ühiskonnas valitsevate käitumis-ja mõtlemismallide kohta.